AINSAD PIIRID ON SU ENDA PEAS

Life is simple. Life is short.

2011-11-04T09:46:00.000Z

How paradigms are formed

2011-10-30T21:27:00.001Z

An old slideshow that shows how paradigms are formed:

Go ahead, do it.

2011-10-04T23:14:00.001+01:00

Go ahead, do it. Dont wait for a permission. Take the initiative, make the decision. What can go wrong, do you really have anything to lose?

Go ahead, do it. Afraid how it works out? Screwed up? Apologize, later. You benefit either way and everyone appreciates the time saved.

Go ahead, do it. Sometimes small bad things happen. It's not end of the World.

Remember:

Good decisions come from experience, and experience comes from bad decisions.
~Author Unknown

Stay hungry, stay foolish

2011-09-01T11:22:00.000+01:00

2011-07-11T19:19:00.001+01:00

Some of it is not easy to tell or comfortable to hear. I'm making you now, at the outset, to put aside your ideas about heroes and miracles, because I'm not a storybook material. This is not Disneyland, or Hollywood. I'll give you an example: I've read that I flew up the hills and mountains of France. But I don't fly up a hill. You struggle slowly and painfully up a hill, and maybe, if you work very hard, you get to the top ahead of everybody else.

Lance Armstrong

Rory Vaden The Buy In Principle of Commitment

2011-06-07T01:12:00.001+01:00

2011-06-01T16:39:00.000+01:00

Whatever you are, be a good one.

- Abraham Lincoln

Pain is temporary. Quitting lasts forever

2011-05-26T12:39:00.001+01:00

“Pain is temporary. It may last a minute, or an hour, or a day, or a year, but eventually it will subside and something else will take its place. If I quit, however, it lasts forever.”

- Lance Armstrong

"When you want success as badly as you want the air, then you will get it. There is no other secret of success."

- Socarats

2011-05-15T15:14:00.003+01:00

via http://www.juanandresmartinez.com/

2011-05-09T00:17:00.001+01:00

Everybody is a genius. But if you judge a fish by its ability to climb a tree, it will live its whole life believing that it is stupid.

— Albert Einstein

2011-05-05T23:46:00.001+01:00

"No one who can rise before dawn three hundred sixty days a year fails to make his family rich"

- Chinese proverb

Autonomy, complexity, and a connection between effort and reward

2011-05-02T23:27:00.000+01:00

When Borgenicht came home at night to his children, he may have been tired and poor and overwhelmed, but he was alive. He was his own boss. He was responsible his own decisions and direction. His work was complex: it engaged his mind and imagination. An in his work, there was a relationship between effort and reward: the longer he and Regina stayed up at night sewing aprons, the more money they made the next day on the streets

These three things - autonomy, complexity, and a connection between effort and reward - are, the most people agree, the three qualities that work has to have if it is to be satisfying. It is not how much money we make that ultimately makes us happy between nine and five. It's whether our work fulfills us. If I offered you a choice between being an architect for $75,000 a year and working in a tollbooth every day for the rest of your life for $100,000 a year, which would you take? I'm guessing the former, because the complexity, autonomy, and a relationship between effort and reward is doing creative work, and that's worth more than money.

Work that fulfills that criteria is meaningful. Being a teacher is meaningful. Being a physician is meaningful. So is being an entrepreneur. /---/ He was still penniless and desperate, and he knew that to make something of his idea was going to require years of backbreaking labor. But he was ecstatic, because the prospect of those endless years of labor did not seem like a burden to him. Bill Gates had the same feeling when he first sat down at the keyboard at Lakeside. And the Beatles didn't recoil in horror when they were told they had to play eight hours a night, seven days a week. They jumped at the change. Hard work is a prison sentence only if it does not have meaning. Once it does, it becomes the kind of thing that makes you grab your wife around the waist and dance a jig.

/---/

If you work hard enough and assert yourselfm and use your mind and imagination, you can shape the word to your desires.

- Outliers by (Malcolm Gladwell)

Build the character

2011-03-31T14:30:00.002+01:00

You might think that you are too busy to spend time working on yourself. That would be a very big mistake. You see, when you have taken the time to build a strong character full of discipline, every, power and optimism, you cab have anything and do anything you want in your outer world.

- The monk who sold his Ferrari (Robin S. Sharma)

Factors that motivate us

2011-03-05T12:37:00.000Z

Author Richard Florida polled twenty thousand creative professionals and gave them a choose of thirty eight factors that motivated them to do their best at work.

The top tend, ranked in order:
1. Challenge and responsibility
2. Flexibility
3. A stable work environment
4. Money
5. Professional development
6. Peer recognition
7. Stimulating colleagues and bosses
8. Exciting job content
9. Organizational culture
10. Location and community

I'm happy to be able to work for a company that provides you intensively with all of these factors. A lot of them all. There must be a reason for being the second oldest private company in the states with over 155 years of history. thank you!

Being picked or being needed

2011-03-04T11:43:00.001Z

You need someone to renovate your bathroom. There are two options:

1) go and find some one from a local pub who's done it before for a bottle of vodka and portion of chips

2) hire someone who's professional but charges you much more for the same service.

Next time your neighbors visit you they either say that its nice 'and their friend on the next street has had exactly the same bathroom' or 'wow it really looks different, i have never seen it before'. A few years later you either have tiles falling off the falls or your neighbors still admire your bathroom and tell you stories about 'stupid' chap who does not know how to renovate a bathroom. Who's mistake it is? Yes, you are right, you get what you pay for.

It works the same way with a job. Unfortunately many of the employers are going for the cheapest option. Have done it before or I have studied it in university does not necessarily mean that you can do it. That can be one of the reasons why companies "renovate their bathroom" every now and then. Doesn't an internship in a random company look like trying you out before actually employing you? Doesn't it squeeze out all of your ideas and pay pennies for them? it's not always like that but it sure is an option.

If you have had 10 employers and worked 3 months for each of them, then something must be wrong, isnt it? If you have done internship in Microsoft, HP, IBM and none of them have accepted you for graduate job, then it isn't exactly show off point, is it? It might be wise not to run around and show how 'much experience' you have.

How likely are your neighbors going to ask you the professional's number when their bathroom needs tidying up? Would you be willing to pay more than a bottle of vodka? Even better question, are you worth more than the chap who 'has studied it for 4 years' or 'done it before'?

Passion

2011-01-16T00:17:00.000Z

So here's the acid test for knowing if you have found your passion - Would you do it for free? If you answer "Yes!" then you have found your passion. Dont never give it up. If your answer is "No!" Then just keep looking, what ever you face move on. As famous fabric designer Jack Lenor Larson says, "You have one life, it better be the one you love"

Next year I gonne be fit, hard working ...

2010-12-31T14:06:00.000Z

Little observation:

Every year during the first week of January there are at least four times more people running or going to gym than usually. By the end of the first week of January theree are only half of the people left, and in a few weeks the number is the same as it was in Nov/Dec. The only reason for that is that people give themselves new year eve promises to get fit, stop drinking, stop eating fast food, start studying and stop wasting time in Facebook.

I share a few tips that can help you to do some of your promises to come true.

1) Do not promise to your friends because these promises are easy to break. If you decide to get fit or stop eating fast food then promise it to yourself. And never ever break the promise that you have made yourself! If you don't believe in yourself, then better forget the promise. But if you make the promise then never break it!

Promises that you have given yourself are usually parts of your huge dreams

2) Write your promises down. Think on the paper, if you write your promises down then you crystallize it and give it a tangible form, it becomes something you can touch and see. Promise that are not written down is just a wish or fantasy. It has no energy behind it.

3) Decide how to achieve your promise and set the deadline. For example decide to go running 3 times a week. No exceptions. 3 times a week it has to be. are you committed enough? The promise without the deadline has no urgency, people will naturally procrastinate and get very little done (when is the revision for a certain paragraph for a certain exam due?)

4) Prioritize the to-do list into a plan. Prioritize and put them in the sequence they must be done. It is amazing how much easier it is to keep your promise when you know what you have to do to keep it.

5) Take action immediately. follow your to-do list. if you are stuck then do something, do anything.

6) decide to do something to keep your promise every single day. So keeping the promise becomes as a part of your day part of your schedule, just like brushing teeth or eating. And as soon as you get moving do not stop, it is hard to start again. Cross out or tick off the things in your to-do list every single day.

It's very important to feel pride of what you do and what you have decided to do. Praise yourself when you get it done. Soon enough you get addicted to the happiness you gain from achieving what you promise and then ....sky is the limit.

Start with small promises, new year eve is not the only time for promises. Why not to promise yourself something on 3rd or 26th of Jan, or 9th of February? It doesnt make any difference does it?

Stop drinking from 1st of Jan? Why not to start already today?

2010-12-31T11:59:00.000Z

Some years ago, a department store in New York City, in recognition of the pressures its salespeople were under during the Christmas rush, presented the readers of its advertisements with the following homely philosophy:

It costs nothing, but creates so much.

It enriches those who receive, without impoverishing those who give. It happens in a flash and the memory of it sometimes lasts forever.

None are so rich they can get along without it, and none are so boor but are richer for its benefits.

It creates happiness in the home, fosters good will in a business, and is the countersign of friends.

It is rest to the weary, daylight to the discouraged , shine to the sad, and Nature's best antidote for trouble.

Yet it cannot be bought, begged, borrowed, or stolen, for it is something that is no earthly good to anybody till is it given away.

And if in the last-minute rush of Christmas buying some of our salespeople should be too tired to give you a smile, may we ask you to leave one of yours?

For nobody needs a smile so much as those who have none left to give!

Next time walking down the street just smile to everyone and you will be amazed how many smiles you get in return.

Prostitute vs Architect; Firm vs Corporation

2010-12-27T14:55:00.001Z

When looking for different internships or jobs then it's interesting to see that big corporations often offer substantially smaller remuneration than not so well known companies. How can it be so?

Steven Levitt discussed a slightly different topic but it unarguably answers the question.

He argues that the answer is actually pretty clear: in general there are four main factors that determine a wage:

1) how many people are willing to do the job

2) specialized skills a job requires

3) the unpleasantness of a job

4) demand for services that the job fulfils.

He states that the delicate balance between these factors helps explain why, for instance, the typical prostitute earns more than a typical architect. It may not sound like it should. The architect would appear to be more skilled and better educated. But little girls don't grow up dreaming of becoming prostitutes, so the supply of potential prostitutes is relatively small. The skills, while not necessarily "specialized", are bidding at least two significant ways: the likelihood of violence and the lost opportunity of having a stable family life. As for demand? Let's just say that an architect is more likely to hire a prostitute than vice versa.

It can be argued that essentially the job will be the same but thanks to more known company name they have a higher number of applicants (factor #1) so they can afford to pay less. In reality it's a bit more sophisticated.

The applicants want a glamour profession just like in movies, sports, music and fashion businesses. Bright young people throw themselves at grunt jobs that pay poorly and demand unstinting devotion because they convince themselves that that indeed is the best way to get a glamour profession . An editorial assistant earning $22000 at a Manhattan publishing house, an unpaid high school soccer talent and an intern earning £14500 in a highly known corporation based in Central London, they all are playing the same game, a game that is best viewed as a tournament.

The rules of the tournament are straight forward. You have to start at the bottom to have a shot at the top. You must be willing to work long and hard at substandard wages. In order to advance in the tournament, you must prove yourself not merely above average but spectacular. And finally, once you (or THEM) come to the sad realization that you will never make it to the top, you will quit the tournament. Some people hang on longer than others but people generally get the message quite early - after the internship.

2010-12-25T00:16:00.001Z

Merry Merry Christmas Everyone!

http://www.bmw-motorrad.com/christmasconcert?h=b93077d8060e375e56462af2296c90ac

Sõprus

2010-12-19T20:36:00.000Z

Nii hea oli leida üks vana kiri headelt sõbradelt. Üks väike tükike sellest ka teile nautimiseks:

"...Me ei armasta Sind mitte üksnes sellepärast, kes Sa oled, vaid sellepärast, kes meie Sinu seltsis oleme. Me ei armasta Sind mitte üksnes sellepärasst, kuhu sa oled jõudnud, vaid ka selle pärast, kuhu me Sinuga jõudnud oleme. Me armastame sind selle pärast , et Sa oled teinud rohkem kui mistahes õpetus, et meid paremaks muuta, ja Sa oled teinud rohkem, kui misiganes saatus, et meid õnnelikuks muuta. Sa oled teinud seda ainsagi puudutuseta, ainsagi sõnata, ainsagi viipeta. Sa oled teinud seda olles Sina ise. Võib-olla sõbraks olemine just seda tähendabki..."

Aitähh teile!

You cant go back in time. Use every breath as it's your last.

2010-11-24T12:47:00.000Z

A woman was waiting at an airport one night
With several long hours before her flight
She hunted for a book in the airport shop
Bought a bag of cookies and found a place to drop
She was engrossed in her book but happened to see
That the man beside her as bold as could be
Grabbed a cookie or two from the bag between
Which she tried to ignore to avoid a scene
She munched cookies and watched the clock
As this gutsy cookie thief diminished her stock
She was getting more irritated as the minutes ticked by
Thinking "If I wasn't so nice I'd blacken his eye"
With each cookie she took he took one too
And when only one was left she wondered what he'd do
With a smile on his face and a nervous laugh
He took the last cookie and broke it in half
He offered her half as he ate the other
She snatched it from him and thought "Oh brother
This guy has some nerve and he's also rude
Why he didn't even show any gratitude"
She had never known when she had been so galled
And sighed with relief when her flight was called
She gathered her belongings and headed for the gate
Refusing to look back at the thieving ingrate
She boarded the plane and sank in her seat
Then sought her book which was almost complete
As she reached in her baggage she gasped with surprise
There was her bag of cookies in front of her eyes
"If mine are here" she moaned with despair
"Then the others were his and he tried to share"
"Too late to apologize she realized with grief"
That she was the rude one, the ingrate, the thief

http://www.motivatingquotes.com/

2010-11-21T01:01:00.000Z

Õige viis uudiseid vastu võtta on nagu kogenud ameerika jalgpalli mängija, kes annab palli pärast touchdowni kohe kohtunikule üle, mitte ei hakka rõõmutantsu tantsima

How does leadership work?

2010-11-14T13:46:00.001Z

Sellest, kuidas juhtida ja mis on juhtimine on kirjutatud sadu raamatuid kuid see väike video võtab selle vähem kui 3 minutiga kokku.

Juht on eriline inimese tüüp ja alati ei pruugigi ta olla firma, klubi või muu liikumise eesotsas. Tema on see, kes päevast päeva algatab liikumisi ja motiveerib inimesi tegutsema, seda tihti ise aimamata. Tihti väljendub see nii väikestes asjades nagu punase tule taga ootamine: autosid kummagilt poolt ei tule, aga inimesed seisavad. Juht vaatab vasakule paremale käib üle tee, tavaliselt järgneb paar inimest ja neile paarile siis pea kõik kes seisid.

Või siis otsustab ta hakata jooksmas käima, muuta loengu aega, jalgrattaga tööl käima või mootorrattaga sõitma hakata. Nii uskumatu kui see ka pole inimesed järgnevad. Mõni kord ei võtasee 20 sec nagu videos, või isegi mitte paari päeva see võib võtta nädalaid, kuid või isegi aastaid, aga inimesed järgnevad. Muide mood töötab täpselt sama moodi, seega kui tahad, et midagi moodi läheks või inimesed sinu liikumisega ühineksid, leia see naturaalne juht või esimesed järgijad.

"There is no limit to what you can accomplish if you don't care who gets the credit."

- R. Reagan

I am doing the right thing...

2010-11-10T23:35:00.000Z

Täna paar tundi pärast ühe inimese intervjueerimist sain sõnumi:

"Ma tunnen ennast väga positiivselt ja õnnelikult! :) Ma arvan et sina aitaseid sellele kaasa! Tore oli sind kohata, Lauri"
(Sõnum on tõlgitud eesti keelde)

Vahete vahel vajab igaüks meist, et keegi talle meelde tuletaks, et teed õiget asja. See tunne on nii hea. Tee oma sõbrale täna teene ja ütle talle, mida sa tema juures tõesti hindad.

Information Overload

2010-11-09T14:35:00.000Z

It's a NEW society we are living in...

võõras pea kui välinekõvaketas

2010-11-09T00:14:00.002Z

puutusin kokku Wegneri 'ühismälu' kontseptiga, mille kohaselt mitte kogu informatsioon ei ole mitte talletatud meie ajju. Me hoopis loome pähe indeksi - kõikide telefoni numbrite pähe õppimise asemel mäletame, kust neid leida jne. Kõige huvitavam kontsept on aga hoopis see kuidas me tegelikult info talletame teistes inimestes. Abielu paarid ja parimad sõbrad teevad seda automaatselt ja alateadlikult. Mida paremini me inimesi tundma õpime, seda rohkem infot me nende ajju talletame ( ja ka vastu pidi!).

Avastasin, et kogu mu loengute plaan ja tähtajad on talletatud ühe kindla kursusekaaslassesse, kellelt ma iga päev küsin, mis millal toimub isegi kui see on mul kõik märkmikus kirjas. Või kui ma midagi kodust üles ei leidnud küsisin alati emalt ja ta alati teadis. Kui ma tahan välja minna, siis ma tean kellele helistada, sest teama teab kus midagi toimub. Need on vaid mõned pealiskaudsed näited, aga väga lähedaste inimestega toimib see aga palju intensiivsemalt.

Just see ongi põhjus, miks lahkuminekud ja heade sõprade kaotamised nii rasked on. Wegner väidab, et ühismälu (lähedase inimese) kaotamine tundub nagu oleksid ise kaotanud osa oma mälust, osa endast. Kind of makes sense doesn't it. Samuti heidab see täitsa uut valgust inimsuhetes 'pluss ja miinus tõmbuvad' - sest nii on palju effektiivsem.

Seega kes ei taha rumal olla hoiab oma lähedastel silma peal.

2010-11-04T00:04:00.001Z

Pärast mu igat suurt 'seiklust' on hakanud inimesed mulle ette heitma, et ma olen muutunud. Esimest korda juhtus see Ameerikat seljakotiga vastamas käies. Tagasi tulles oli kõik teisiti. Pärast ühte aastat inglismaal jõuan koju ja jälle on kõik teisti ja aina uuesti ja uuesti kuulen, et hoopis mina olen jällegi muutunud. See aasta ameerikast tagasi tulles, oli kõik jällegi erinev, sarnane aga hoopis teistsugune ja vanad tuttavad tuletavad sulle alati meelde, kui erinev ma ennemalt olin.

Esialgu arvasin, et need on olnud need olukorrad, see erinev keskkond milles olen pidanud kohanema. Aga ei need on hoopis INIMESED keda olen kohanud. Üks kõik mis pidi ma ka ei proovinud asja vaadata jõudsin ma ikka ja jälle tagasi inimesteni. Just inimesed, keda me kohtame muudavadki meid. Vaid mõni lause võib muuta su tervet elu. Inimesed alahindavad teiste mõju neile. Kusjuures neid inimesi võime kohata pildis, raamatus või miks mitte ka loengusaalis. Alateadlikult võtame üle omadusi, mis meile teiste juures meeldivad, kasutame nende ideid ise enda kasuks ja märkamatult samastume oma eeskujudele/sõpradele. Seega vaata inimesi enda ümber, just selline sa oledki või just selliseks sa oledki saamas. Kui tahad lennata kotkastega siis on aeg kanadega siblimine lõpetada.

Pushing back on mediocre professors by Seth Godin

2010-11-03T23:38:00.000Z

Pushing back on mediocre professors

College costs a fortune. It takes a lot of time and it takes a lot of money.

When a professor assigns you to send a blogger a list of vague and inane interview questions ("1. How did you get started in this field? 2. What type of training (education) does this field require? 3. What do you like best about your job? 4. what do you like least about your job?") I think you have an obligation to say, "Sir, I'm going to be in debt for ten years because of this degree. Perhaps you could give us an assignment that actually pushes us to solve interesting problems, overcome our fear or learn something that I could learn in no other way..."

When a professor spends hours in class going over concepts that are clearly covered in the textbook, I think you have an obligation to repeat the part about the debt and say, "perhaps you could assign this as homework and we could have an actual conversation in class..."

When you discover that one class after another has so many people in a giant room watching a tenured professor far far in the distance, perhaps you could mention the debt part to the dean and ask if the class could be on video so you could spend your money on interactions that actually changed your life.

The vast majority of email I get from college students is filled with disgust, disdain and frustration at how backwards the system is. Professors who neither read nor write blogs or current books in their field. Professors who rely on marketing textbooks that are advertising-based, despite the fact that virtually no professional marketers build their careers solely around advertising any longer. And most of all, about professors who treat new ideas or innovative ways of teaching with contempt.

"This is costing me a fortune, prof! Push us! Push yourself!"

Metallica - Turn The Page

2010-10-31T12:42:00.000Z

metallica sings out the life | Reviewer: Sumit | 7/3/10

Wow...Things only metallica can do..singing out one whole's life ...with such powerful lyrics that stings the shit out of you...The songs are frighteningly enlightning...The first time you hear them...you are stunned..NOW WHAT WAS THAT!!!!!When slowly it begins to sink in..you can see reality unravelling like the bitterest pill you have ever swallowed....never can you fully comprehend the hidden message beneath the melodious lyrics at one go..Every time you listen to them , a fresh wave of comprehension sweeps over you....like a fresh spark escaping from an inferno....I've often struggled to stop those tears swelling ...But this is what metallica does best...ripping apart ones life and bringing the reality crashing out into the open...HATS OFF!!!

2010-07-05T02:48:00.000+01:00

I am your constant companion,
I am your greatest helper or heaviest burden.
I will push you onward or drag you down to failure.
I am at your command.
Half the tasks that you do you might as well
Turn over to me and I will do them quickly and correctly.

I am easily managed; you must merely be firm with me,
show me exactly how you want something done;
after a few lessons I will do it automatically.
I am the servant of all great people and alas of all failures as well.
Those who are great I have made great,
Those who are failures I have made failures.

I am not a machine, but I work with all the precision of a machine,
plus the intelligence of a person.
Now you may run me for a profit or you may for ruin.
It makes no difference to me.
Take me, Train me, be firm with me, and I will lay the world at your feet.
Be easy with me and I will destroy you-
WHO AM I?.........I AM CALLED HABIT!

2010-06-14T05:45:00.000+01:00

That's the way we like it!

That's the way we like it!

THAT'S THE WAY WE LIKE IT!

Nii uskumatu kui see ka pole siis naudin oma 30 naelase raamatuid täis seljakotiga ringi jooksmist, kell 5.59 üles ärkamist ja võidu külma dušši alla jooksmist. Hetkel olen Corvallises, Oregon. Siin veedan ma oma eeloleva suve, pole olemas võrratumat kohta kus töötada: ei ole liiga kuum, kõik on ilus roheline, inimestel on raha ja majad on ilusad. Võrdleks seda Texasega, kus inimestel ei ole raha, kus hispaania keele rääkimine on sama tähtis kui n-sõna mitte kasutamine, kus müügiedu sõltub erinevate getto blasteri tüüpide ja markide tundmisest ja mis kõigetähtsam: seal on waaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaay toooooooooooooo hooooooooot! Tegelikult kui valide üks sõna selle kirjeldamiseks siis võiks see olla: VÕIMALIK. Katsumused on need, mis meile meeldivad. Tegelikult me lausa armastame neid.

Kui keegi veel ei tea siis oma teekonda alustasin Nashvilles, Tennessee. Olime hotellis ja lausa uskumatu! kui kell lõi 5.59 kostus igast ümbritsevast toast jooksu: kes jõuab esimesena jääkülma dušši alla. Iga minut loeb sest iga kaotatud minut tähendab vähem ettevalmistamist,mida vähem ettevalmistust seda vähem suve jooksul jõuad ustele koputada, mida vähem jõuad ustele koputada seda vähem müüd, mida vähem müüd seda vähem raha saad. Seega 6:10 oli suurem osa sadadest inimestest juba hotelli ees ja jooksevad oma 30 naelaste kottidega company poole harjutama. Lihtsalt uskumatu, just selle pärast ma siia tulingi, kõigl on ees kindel eesmärk, mille poole püüeldes järeleandmisi ei ole. Geeniuse ja absoluutse lolluse vahel on õrn joon.

Eile käisin pool päeva ringi ja koputasin ustele, et leida endale koht kus suvel elada. Leidsin mõned 'pean oma abikaasaga rääkima, kas me saame sulle homme tagasi helistada' ja täna siis loodan midagi kindlat juba teada saada. Mart suutis loomulikult leida midagi, aga see on minu alast rattaga paraja hooga minnes nii tunni kaugusel (PS! lisa 30 poundine seljakott ;)). Praegu sõidame autoga Kairile ja Sigridile Eugenes elamiskohta leidma. Mul on väike salaplaan nende turf'i natuke rape'da (nende alas raamatuid müüa samal ajal kui neile majutust otsin), aga mitte kellegile sõnagi eks!

üks jänes, kaks jänest, kolm jänest ...

2010-05-30T13:07:00.002+01:00

Paar päeva tagasi tuli välja üks huvitav uudis: Apple Inc tõmbas just Microsoft'ile koti pähe ja kuulutas ennast maailma suurimaks tehnoloogia firmaks. Mis seal siis nii suurt on? Mitte midagi peale suhtumise ja erinevate maailmapiltide: esialgu oli Microsoft uudne, innovatiivne - midagi erilist. Aga siis hakkasid nad asja liiga tõsiselt võtma, kogu fun kadus ära! Aga töö ja lõbu käivad ju käsikäes!

Vaatame nüüd Apple't: nad muud ei teegi kui nalja ja pulli. Innovatiivsus ajab üle ääre! Inimesed ei otsi funktsioone, mille poolest Microsoft lausa hiilgab (kas keegi on märganud kui palju funktsioone on lihtsas MS Wordis, mille eesmärk on tekst sisse trükkida?). Inimesed tahavad, et nende vajadused saaksid rahuldatud kõige effektiivsemal ja lõbusamal moel. iPhone'le on saada üle 200 000 erineva applicationi (need väiksed programmikesed arvude liitmiseks, rõivanumbrite konventeerimiseks ja plaju muud). MS naeris Apple välja: "99.5% apps'idest on MÕTTETUD! kõik meie 100 appsi on KASULIKUD". Jah, apple poest on võimalik saada appse mis panevad sind proovile kui kaua sa suudad ühte nuppu järjest all hoida. Mõttetu? Ei ole! Kui inimesel on vajadus aega raisata ja seda suures mastaabis siis tema vajadus on rahuldatud. Enamus telesaateid telekast on ju ka täiesti mõttetud. Sisu ei ole tähtis vajaduse rahuldamine on tähtis!

Apple tegeleb vaid paari asjaga. Nad on head ainult mõne asjas samal ajal kui MS on tegev kümnetes erinevates valdkondades. Nad teevad ainult seda milles nad head on ja mis neile fun'i pakub. MS ajab aga taga midagi, mida ta arvatavasti kunagi ei leia. Ta isegi ei tea mida ta taga ajab, kuidas ta veel selle leida saab siis?!

Ütlus, et tegele sellega, mis sulle endale meeldib ja kõik muu leiab sind ise tundub paika pidavat. Lihtsalt have fun ja tee seda, mis sulle meeldib, muu ei olegi tähtis. Üks jänes korraga, muidu jääd üldse tühja kõhuga!

2010-05-25T16:48:00.000+01:00

8 päeva veel ja siis olen tele juba Ameerika poole. Wow see on ju pm 1 nädal! Viimane kord kui sellele mõtlesin oli 2 nädalat aega. Suuupeeer!

Kes veel ei tea siis vahepeal sai üks nädalake Eestis veedetud. See oli selline surprise-surprise trip ja siis ei kirjutanudki selelst eriti :) Nimelt jõudsin Eestisse emadepäeva varahommikul, ema sai ikka korraliku korraliku üllatuse! Tore oli kõiki näha ja sai isegi tunnistatud kuidas MerWisest sai Eesti Parim Vokaaliga Noortebänd 2010. Oli küll kiunumist et oleks võinud olla number üks, aga oleks ja poleks, omab see nii suurt tähtsust?

Hetkel aga eksamisess, 3 eksamit veel ees ja viimane ongi kohe samal päeval kui ma US ja Asse põrutan yayayayyayyy! Selja taga juba 2 eksamit - statistika ja .... raamatupidamine. Viimane oli küll paras pähkel, aga enam-vähem sain vist ikka hakkama. Läbi ei kuku, aga eks jääme tulemusi ootama :)

Vahepeal on mind aga tabanud mingi kole viirus, seega hetkel veel üks tund kordamist ja siis 1,5 h magamist ... siis ehk filmile, vaatab mis tervis teeb.

USA USA USA USA!

Viimane päev

2010-05-07T17:49:00.001+01:00

Eile oli eelviimane päev tööl. Peale tööd läksime TC-ga välja nagu ikka, Lõbu kui palju, plaanis oli õhtul koju minna, asjad pakkida ja paar reflectionit ja esseed kirjutada, aga sellest ei tulnud midagi välja. Libindal oli tulnud hea mõte korraldada meie majas pidu ja ega ma siin saanud kõrvalt vaadata, eestlane nagu ma olen. Pidin ikka peo käigule kaasa aitama ja korralikult. Lauri ja tema lollid naljad, vähemalt brittidele läheb peale.

Täna oli äratus kell 6 hommikul - kohver vajas veel pakkimist ja mõned kooliasjad tegemist. Oma suure kohvriga andis ikka linna seigelda. Hommikul kui silmad avasin sadas paduvima, nu õnneks oli selleks ajaks kui minda välja läksin vihm juba lõppenud, aga vihm oli ma töö teinud- kõikjal vihmalombid ja mis veelgi toredam, mäletate rääkisin teile, et siin parkides jooksevad lehmad vabalt ringi. Vanasõna 'kus suitsu, seal tuld' võiks ümbersõnastada 'kus lehmi, seal ....', jepp arvasite ära küll. Tavaliselt käin ikka ringiga mööda ja pole hullu. Täna mõtlesin, et olen kaval ja lähen teist kaudu, aga lehmad, va kuramused, kavaldasid mu üle, olid teise raja ka ära märgistanud ja mäletate vihma oli sadanud terve öö. See oli kõikjal! Lauri oli nagu see orav Jääajast, kes oma tõrukest (kohvrit) proovis terve ja puhtana pargist läbi vedada. Kujutatte ette küll, mis juhtub kui ma millegist sellisest läbi sõidan, mul kohvril madal põhi ja väiksed rattad.

Päeva peale sain teada, et olin unustanud ühe CBA oma märkmikkusse ülesannete alla märkida, seega pidin selle ka veel tegema. Kulutasin vist oma paar tundi mingite mata ülesannete lahendamisle, pea oli kohe nii paks. Täitsa Simple Jacki tunne oli jälle, siin kohal pean mainima, et sõber sai mul 45 minutiga hakkama yaaay! Enda kaitseks võin öelda, et samal ajal oli mul ka lõunapaus ja ühtteist veel tegemist :) Ahhh jaaa unustasin paar päeva tagasi sain kätte ka ühe oma arvestuse, mille pärast veits põdesin, keskmine oli olnud mega madal, täpselt nii palju, et keskmine õpilane sai vaevaga läbi (40%). See samune 45min neiu sai 72% (!), mina sain oma õnnnelikud 60%, mis on ikka väga hea tulemus. Täitsa uhke kohe :)

Ühesõnaga pikk jutt lühikeseks jälle, järgnes töö. Täna pakuti tasuta jooke ja sööke isegi - parlamendi ja kohalikud valimised täna ÜK-s ju! Helistasime ja proovisime saada siis võimalikult paljud valima, ma isegi ei tea, mis tulemused praegu on, sest istun bussis ja sõidan rõõmsalt Londoni poole. Peale tööpäeva pakuti tasuta õlle ja pizzat! Klass! Samuti ristiti mind ümber, mu uueks nimeks on 'valkano', osa grupist pidas nime 'lunatic' sobivamaks, aga jah läks õnneks ja nüüd kutsutakse mind Valkanoks. Põhjus? Ei puudunud töölt mitte ühtegi päeva, töötasin igal võimalikul tunnil, sest tö tegelikult oli ikka päris lahe ja tudengi khta hästi makstud. Eks seal ole teisi põhjuseid ka. Kui sa pead ikka iga jumala päev istuma kontoris ja helistama, siis hakkab ikka igav küll või mis? Seega saigi aeg ajalt tehtud korralikke nalju ja pränke teiste kulul..Valkano, naerma ajab isegi keset bussi :))

The Eddie!

2010-05-03T00:30:00.004+01:00

kk jutt lühikeseks. Eelmine nädal käis meil külas Eddie Izzard. See lause peaks ütlema kõik, aga olgem ausaed, ega mulle ka esialgu nimi midagi ei öelnud. Tuttav nimi nagu oli aga lampi pea kohal põlema ei löönud. MIs siis ikka, sai nimi googlesse sisse trükitud ja 'aaaaaa jaaaaaa' ja neli sekundit hiljem 'osaaaa, see saab lahe olema'. Igaljuhul tegu briti ühe kuulsaima koomikuga (http://en.wikipedia.org/wiki/Eddie_Izzard). Isegi Eestis inglise keele tunnis sai teda kuulatud ja vaadatud!

Seega elevust kui palju, iga viimanegi boss jooksin kontoris peatult ringi. Aga kui Eddie siis lõuks kohale tuli, siis teate, ei olnudki teine nii naljakas. Aga miks kuradi pärast olin maoodanud, et nagu üks kuulsamaid koomikuid uksest sisse stub siis ma naerukrampidesse ka suren? Olen vist selle mõtte kavarem välja käinud, et miks inimesed ootavad, et koomikud ka päriselus nii naljakad on. Kuna kõigil olid ootused suured, siis kujunes sellest suursündmusest hoopis haletsusväärne näidend, isegi kohvipausist jäime ilma. Samas keegi sel päeval vist nagu eriti ei töödanudki.

Sama juhtus ka staff night out-iga. Me käime siin ikka oma lauakaaslastega iga teisipäev väljas mõnda õlle libistamas, et pärast pikka nädalat natuke lõõgastuda ja nalja teha. Kulbi nimeks sai siis Tuesday Club (a.k.a. TC). Juhtus aga nii, et laupäevaks oli kavandatud suur staff night out, kõik pidid osa võtma. No me siis mõtlesime ka poistega, et TC võiks natuke kasvada ja saigi siis inimesi juba teisipäeval välja meiega koos lõdvestuma kutsutud. Ega mingeid ootusi polnud ju lihtsalt pidi olema väike istumine. Kujunes välja aga midagi suurt. Paari inimese asemel tuli kokku ikka pea kakskümmend ja pärast nii mõndagi õlle asus siis mu supervisor kõigile jooke välja käristama, sest eelmine päev oli just palgapäev olnud ju. Asi lõppes nii, et ärkasin kuskil ei-tea-kus ülesse. Mind ajasid üles mingid ehitusmehed, kes küsisid kas nad võivad "mu" tuppa sisse tulla ja laelambi pirnid ära vahetada, pidavat teised läbi olema. Ega ma ju keelata ei saanud, polnud kohe kindlasti minu majaga, veel vähem toaga. 4 sekundit hiljem tuli küll meelde, et oleme Lee juures. Asusin siis tube läbi kammima koos Celinega ja ühest toast leidsime supervisori :D see oli ikka veel maanitäis, täieik kännuämblik. Esimene lause, mis tal üle huulte tuli oli "My bird will kill me". Ta oli oma naisele lubanud lihtsalt poistega ühe õlle võtta ja koju minna aga jah..... kiire dušš, 2 pinti õlle peale, pizza ja pasta carbonara kohalikus hotelli restoranis otsa ja siis taksoga kõik koos tööle.

Supervisor ei suutnud sirgelt käiagi ja oh seda õnne, big cheese Rob oli tulnud meie tööd kontrollima. Mu supervisor on ülimalt lahe vana aga sai korralikult pähe. Viidi teine meetingu ruumi ja kui tuli tagasi siis võttis oma kotti ja läks minema. Kõigil oli "R got sacked?!?" ,"Shhhhht!" Mul aga oli elu pikim tööpäev, tavalise 400 kõne asemel tegin vast 50 kõne? HIljem sain veen pari vennaga kokku, kes oli väljas olnud. Üks vana oli hommikul üles ärganud ja ei teadnud, kus on. Kartis et oli kuhugile sisse murnud (ei tea kas seda on temaga siis varem juhtunud?) haaras püksid ja tossud ja pistis bokserite vääl jooksu :)))

Aga jah laupäev oli ka tore, aga mitte ikka nii tasemel. Selle kogu juttuga tahtsin aga öelda, et laupäev oli nagu uusaasta öö, kõigi eeldused ja soovid olid aetud nii kõrgeks, et kui see lõpuks kätte jõudis, tundus see olevat korralik pettumine. Samal ajal aga meie TC oli killer sest kelegile ie olnud mingeid ootusi! Kindlasti teate kõik seda tunnet :) Seega ärge ajage oma ootusi liiga kõrgeks, võite valusalt vastu näppe saada ja pettuda, isegi kui oodatu oligi tegelikult viiskümmend tuhat korda lahedam kui tavaline pidu. Oootused olid aga ehk sada tuhat korda kõrgemad kui tavaline küla pidu.

Natuke naermist ka teile siis.....teie ees on Eddie Izzard (ainult kõne, ei tea kelle poolt see video tehtud on):

Nii palju on juhtunud, aga pole lihtsalt jõudnud teile kirjutada, aga ehk hiljem ;)

'All beauty must die'

2010-04-24T09:42:00.000+01:00

Jõudsin just oma tuppa ja enne allakorrusele minekut olin StarFMi mängima jätnud. Raadiost tuli just kõigile tuntud lugu "Kylie Minogue and Nick Gave - Where the wild roses grow". Tavaliselt pole selle laulu sõnu kuulanud, kuid seekord otsustasin sõnu kuulata.

CHORUS:
They call me The Wild Rose
But my name was Elisa Day
Why they call me it I do not know
For my name was Elisa Day

From the first day I saw her I knew she was the one
As she stared in my eyes and smiled
For her lips were the colour of the roses
They grew down the river, all bloody and wild

When he knocked on my door and entered the room
My trembling subsided in his sure embrace
He would be my first man, and with a careful hand
He wiped the tears that ran down my face

CHORUS

On the second day I brought her a flower
She was more beautiful than any woman I'd seen
I said, 'Do you know where the wild roses grow
So sweet and scarlet and free?'

On the second day he came with a single rose
Said: 'Will you give me your loss and your sorrow?'
I nodded my head, as I layed on the bed
He said, 'If I show you the roses will you follow?'

CHORUS

On the third day he took me to the river
He showed me the roses and we kissed
And the last thing I heard was a muttered word
As he stood smiling above me with a rock in his fist

On the last day I took her where the wild roses grow
And she lay on the bank, the wind light as a thief
As I kissed her goodbye, I said, 'All beauty must die'
And lent down and planted a rose between her teeth

CHORUS

Tegemist on hoopiski palju parema looga kui esialgu arvasin. Lugu on esitatud nii Kyile kui ka Nicki vaatenurgast, mind pani mõtlema aga hoopis viimane salm. Kylie alustab oma salmi "on the third day..." samal ajal kui Nick "on the last day...". Päev mis oli Kyliele üks ilusaim päev, oli Nickile viimane päev: Kylie "...and we kissed/---/ As he stood smiling above me with a rock in his fist", Nick "As I kissed her goodbye, I said, 'All beauty must die'".

Kui midagi tundub liiga hea et tõsi olla, siis tavaliselt ei olegi see tegelikkus. Peatu hetkeks ja mõtle, kas kõik on ikka nii kuidas tundub. Ega midagi ei ole jäänud kahe silma vahele? Ehk siis veel üks näide laulust "the wind light as a thief", hea varas liigub nii vaikselt, et ei ärata pere ülesse. Kannatanu saab aru, mis juhtus siis kui juba on hilja.

'All beauty must die', hoolige ikka sellest, mis teid ümbritseb. Olgu see väike pargike kodulinnas, mõni tunne või sõbergi. Iga hommik käin ma läbi Leazes pargi ja lihtsalt kurb vaadata, kuidas sealne ilus tiigike on pudeleid ja kilekotte täis. Vabandan kõikide sõprade ees, kellega pole jõudnud rääkida - loodetavasti viskate mulle veel käppa kui tagasi Eestisse jõuan!

kõik sai alguse ühest mõttest

2010-04-17T03:09:00.003+01:00

Vahepeal on mul tunne, et ma ütlen liiga paljudele asjadele 'Jah', tundub nagu oleks ratsionaalsusest puudust. Juba üle nädala olen endale tunnistanud, et ei suuda päeva kõike sisse mahutada, mida tahaks. Nimelt juba kuu aja pärast on esimene eksam - Quantitative Methods. Samas pole nagu õigesti jõudnud selleks midagi isegi õppid, natuke olen sirvinud raamatupidamist, aga keset kõnekeskust on suht raske midagi õpida, igaljuhul annan endast parima. Tegelikult on mul hoopis palju positiivsemid uudiseid! Täna sain kirja, milles pakuti tagasi eelmist tööd, firmade protsesside kaardistamist. See kord on vaja töötada firmadega Inglismaal, Hispaanias ja Portugalis! Ma olin nii õnnelik kui ma seda kirja nägin, et minu rõõmuhüüded panid nii mõnegi operaatori oma kõne katkestama. Mind saatsid pilgud "teatsin, et ega need ida-eurooplased on imelikud, aga see eestlane keeras küll nüüd täitsa ära", aga miks ma oleksin pidanud või peaksin sellest hoolima. Kui neil on midagi rõõmsa eestlase vastu siis on see juba nende enda probeem :) Loomulikult ütlesin ma sellele pakkumisele JAH, aga pole veel kindel, kus ma selleks aja võtan, et kõik valmis teha, eksamiteks õppid ja raamatutemüümist õppida. See töö võtab vähemalt poolteist nädalat reisimist, lisaks kümneid ja kümneid tunde ettevalmistust.

Samas ma ei karda, miks ma peaksingi. Ma TEAN, kõiki neid "suur tükk ajab suu lõhki" ja "kui kütid korraga mitut jänest, siis öhtusöögiks on juurikad" kõnekäände, aga ma olen kindel, et kui ma pingutan, siis suudan kõigega hakkama saada. Samas olen korduvalt sellega ämbrisse astunud, et proovin liiga paljusid asju korraga katta. EI, ma ei ole loll, aga järjepidev olen küll ja oma vigadest eelmiste ämbrisseastumistega olen ka õppinud. Vähemalt seda ma loodan :)

Teate, aga samas on nii, et olen JAH öelnud vaid kõigele, mida olen soovinud teha või näha. Mitte millegile muule! Kui otsisin tööd, siis soovisin tööd, kus ma saan inimestega rääkida, et oma inglise keelt lihvida. Plaksti tööpakkumine kõnekeskuses. Siis juba aastaid olen mõelnud ukselt üksele raamatute müümisest, saingi pakkumise ja kulude osa eest hoolitses kohe järgmine kummaline seik - vaheajaks otsustati võimalikke töötunde kahekordistada. Just nii olengi töödanud üle 50 tunni nädalas. Hiljuti hakkasin mõtlema, et oh kui tore oleks enne eksameid kuhugile soojale maale minna ja paar päeva puhata ja nüüd saingi pakkumise, mis katab lennukipiletid, majutuse ja isegi söögid/joogid + hea kogemus ja toredad inimesed kellega koos töötada. Seega olgem ettevaatlikud, sest "see, millest sa unistad võib saada teoks enne kui seda oodatagi oskad!"

Martin Luther King tõestas, et ka kõige suuremad unistused saavad teoks kui neisse ainult uskuda. See võib aega võtta, aga nad saavad teoks.

46 aastat peale oma unistuse välja ütlemist sai see ka teoks, USA 44daks presidendiks sai ülekaalukalt Barack Hussein Obama.

Ilusat unistamist soovides,
Lauri

PS! Kadi, ei ole unustanud su kirja!

A is everything!

2010-04-13T01:55:00.006+01:00

Teate neid päevi, kus kõik läheb ülesmägi juba varahommikust ja seda olenemata sellest, mis tegelikult päeva jooksul juhtub. Just täna oli mul üks nendest päevadest: hommikul olid silmad plaksti kell 8 lahti ja hakkasin tegutsema. Põrutasin siis ruttu ruttu poodi, käisin poes nõutult ringi, soov oli nagu midagi osta, aga ei osanud midagi välja valida, kõik tundus nagu olemas olema. Just enne, kui jõudsin oma viis toodet lindile panna põrutas minust mööda sellise hooga vanem daam, et sokid ja saalli jättiski veel poole poe peale. Vaatasin nõutult seda puupüsti kaupa täis käru, mis nüüd täpselt minu ja lindi vahel seisis, aga ega see ei suutnud ju mu tuju murjendada. Tuju ei alanenud mitte karvavõrragi kui selle daami sõbrants ennast minust ka mööda pressis ("we are together"), tollel kärul pidid rattad raskuse all ära murduma. Lõppes kõik ikka hästi, sain oma kaks jogurtit ja paki võid peale 45 min shoppamist kätte, kõik, mis ma vajasn tundus olemas olema.

Pärast jooksmist asusin aga lõunakarpi kokku panema ja näe pane või pea panti, aga vaatamata just sooritatud ostudele (pakk võid ja jogurt) ei olnud mul ikka midagi karpi panna. Täitsa loll tunne või mis :D Nu häda vajab metsapeatust ja eks ma siis võtsin endale ka mõttepausi, pakk nuudleid ja mõned pargandid maandusid sujuvalt seljakotti - probleem lahendatud! Umbes samas vaimus järkus terve päev. Terve päev mõtlesin selle üle, et on juhtunud nii palju 'halbu' asju aga superpäev nagu ikka. Avastasin, et Debora Vaarandil on õigus "Astusin lihtsate asjade juurde, toetusin lihtsale heale..." Oma luuletuses ütleb ta, et on oskus nautida lihtsat linnulaulu, muheda vana naeratust, kui sa tast mööda jooksed või lihtsat 'thank you'd telefonitoru otsas ongi võti õnnelikku ellu. Samas ei saama temaga täielikult nõustuda, sest päeva lõpuks (aega võttis, aga asja sai mõtlemisest :)) sain aga aru, et oskus lihtsatele asjadele toetuda tugineb ise aga hoopis sinu enda suhtumisele. Just praegu tõstsin silmad ja leidsin oma seinalt alloleva plakati.

Attitude IS everything

Aga, mida see suur sõnas siis tegelikult kujutab? Roger Seip on leidnud hea definitsiooni: "see on lihtsalt see, kuidas sa asju näed. See kuidas sa näed maailma olukordades, kust sa end leidad." Mitte midagi muud ja keerulist. Uskuge mind, just see on võti ilusamaks ja päiksepaistelisemaks päevaks!

Mis siis veel...hiljem vorpisin valmis ka esimese müügivideo, mille pealt ennast siis analüüsisin. Tulemuseks on see, et nagu ikka, mida rohkem sa õpid seda vähem tundub sulle, et sa midagi oskad. Õppida on veel palju. Minu eesmärgiks on suvel müüa rokem kui mu student manager Mart. Suur eesmärk, aga teostatav.

Nüüd tulebki meelde, et vahepeal sain kätte oma parima sõbra eelolevaks suveks - raamatu, mida müüma hakkan aga ka superstar booki, kus on siis kõikide parimate müügiinimeste nimed ja pildid toodud. Te ei usu ka, kui palju eesti nimesid mulle sealt vastu vaatab! Tundub, et eestlaste töökus ja sihikindlus on leidnud rakenduse :)

Ja selle nädala küsimus, millele ma pole siiani ise vastust leidnud (võite aidata):

"Miks, kuradagi pärast, kurdid omavad telefoni?"

Palju Õnne Lenar! ja MerWis! MerWis!

2010-04-09T16:30:00.002+01:00

Pets ja kõik teised, pole midagi, kui ükskord siis näeb, ongi huvitavam ja rohkem põhjust üks korralik Night Out teha. Soov ikka oma sünnipäeva Eestis koos kõigiga vastu võtta. Pealegi kuulsin, et MerWis juba noorte bändide finaalis. Kõik, kes MerWisest kuulnud pole, siis checkake kodukat ja te ei kahetse! Kindlasti üks Eesti muhedamaid bände :)

Muidugi veel sünnipäeva tervitused nooremale kuid mitte enam väiksemale vennale. Lenar võta sellest aastast kõik, mis veel võtta annab!

Hello could i speak to ......Harry Potter, please!

2010-04-03T20:29:00.000+01:00

Hey kutid, pole teile ammu midagi kirjutanud. Käed-jalad olnud tegemist täis. Olen täiel rinnal nautinud vaheaega - töödanud 54 tundi nädalas :) aga nagu ma varem juba mainisin siis kõik töökaaslased on muhedad ja enamus päevi lendab linnutiivul ja viimasel ajal möödub enamus õhtuid kodust väljas. Eile saabus minu ukse taha Marju koos kahe teise Eesti neiu ja ehtsa Šoti viskiga. Sry et olen juba teie nimed ära unustanud, aga parandan selle vea täna õhtul! Kuidas ma sain siis koju jääda,eestlaste nägemine siin Newcastles on nagu paljas Uma Thurman keset meeste randa. Kes on näinud Eurotripi, see teab millest jutt käib.

Hetkel olen tööl ja helistan inimestele laupäeva hommikul, et küsida ega nad ei pahanda kui neilt paar kiiret küsimust küsitakse. Ajaks ikka endast välja küll ja räägin ma päevas siis nii 200 inimesega. Seega võite ise arvata mitu korda päevas keegi sulle halvasti ütleb ja metsa saadetakse :D Õnneks ei ole meie süsteem veel automatsiseeritud- me saame ise kõne ära panna. Osades firmades ei saa ise kõne ära panna ja pead seda jama ja sõimamist vahepeal 5 minutit kuulama. Uskuge mind see ei ole kerge, eriti kui keegi sõimab sind immigrandiks. Kõige hullem on see, et sa oledki päev otsa telefoni otsas ja proovid vastuseid välja pinnida inimestelt, kes lihtsalt inglise keelt ei räägi. Seega tead isegi, et inimestel, kes on nii tundlikud immigrantide suhtes, on tegelikult õigus. Kuskilt olen kuulnud, et ühe halva kogemuse unustamiseks läheb vaja üle 16 positiivse kogemuse, kesiganes seda ütles, teab millest ta räägib. Täpselt nii see on!

Aga ega siin positiivsetest kogemustest puudust ei tule. Mitu korda olete te Harry Potterile või Michael Jacksonile helistanud? Viimased saavutused olid Pamele Anderson aja Michael Owen, pole paha või mis. Seda võin ma oma kogemusest öelda, et Mr Potter on muhe vana, aga, neetud, unustasin küsida, kas ta on Hermione'ga abielus ja kas lapsi on. Nüüd järele mõeldesei tundugi tegelikult nii hea mõte :D Aga ma olin täiesti tagurpidi kui minu ette ilmus nimi 'Michael Jackson'. Helisatsin korra, helistasin kaks ja isegi korra kolmandat, misjärel vesiste silmadega koleegide õlgadele langesin ja tunnistasin "The King is really dead", kuid sügaval sisemas kordan endale alati 'Kuningas on elus' sama moodi nagu igaüks ütleb, et tema Fiat on sama hea kui naabrimehe Audi, aga tegelikult käib iga päev audi kodulehel uusi mudeleid piilumas.

Veel uudiseid, ei tea kui kurvad või head nad on, aga suvel te mind Eestis ei näe. punkt. Jubedalt tahaks tulla ja koos teiega pidutsema, aga näed otsustasin hoopis ühe oma kunagistest plaanidest ja ühe oma suurtest soovidest teoks teha - ma lähen tagasi Ameerikasse terveks suveks, et töödata üle 80 tunni nädalas, käia ukselt uksele ja müüa raamatuid. EI see ei ole üks mu suurtest soovidest, see on ammune plaan. Soov on hoopis minna ümber maakera. Pärast raamatute müümist, kui meeletult palju kasulike kogemusi ja taskud raha täis, lendan Hiinasse ja sealt hakkan rongiga Newcastle poole liikuma. Selline on vähemalt plaan, aga kõik välja arvatud Ameerikasse minek veel natuke toores.

Kirjutage mulle siis siia kommentaare, kuidas kellegil läinud on, pole teist kaua kuulnud juba :) Loodetavasti mäleatte mind veel :P

Kuulmiseni!

sõnu pole vajagi

2010-03-10T15:12:00.000Z

Kätte on jõudnud kevad, pläriseva äratuskella asemel ajab sind ülesse soe päike, kiire puder eesti vaarika moosiga, haarad jaki (mitte jope) ja asud linnulaulu saatel koolipoole teele. Märkamatult jõuad kohale, naerusuul tuletavad kõik sulle meelde, kui imeline ilm on, hiljem saad teada, et eksami mille tulemuses polnud just liiga kindel tulemus on pea 2 korda kõrgem kui kursuse keskmine. Keset päeva antakse tasuta l6unasöögi talonge ja koduseid kooke, õhtul sätid sammud tööle, palk on hea, rahvas muhe, tööga samal ajal näed telekast Newcastle United (jalgpalliklubi) mängu ja tulemus meie kasuks 6-1! Enam paremaks minan ei saa? Ikka saab tulid külla kaks eesti neiut, kes mõnda aega siis minu diivanil elavad, samuti leidsin järgmiseks aastaks uue korteri - 13 leedukat, 2 eestlast ja näputäiega veel mõnda rahvust

Istun praegu õues oma läptopiga, päikse käes, kõrvas mängib eesti muusika ja soe on! Lihtsalt fantast, rohkem sõnu pole vaja :)

there is no offers today....lets come bck tomorrow...

2010-02-21T02:24:00.000Z

Veel mõned kuud tagasi ei leidnud ma teleseriaaris 'Big Brother' midagi. Kes sellest midagi kuulnud pole siis kogu seriaali põhimõte on see, et hulk inimesi pannakse elama ühte suurde majja ja aeg ajalt hääletatakse neid sealt siis välja. Oh seda üllatust, et eesmärk on jääda viimaseks ja võita auhind. Ei tundu just kõige huvitavam või mis? Pean tunistama ei ei ole ise ka nii põhjalikult sellesse süvenenud, aga kellel on vaja teleseriaali kui su enda ümber toimub see kõik reaalajas!

Eelmisest postitusest on juba kaua möödas ja nii mõndagi on juhtunud. Pikk jutt lühikeseks - suurim saavutus on arvatavasti nendest banaanidest jagu saamine. Jah, olen küll uhke, selleks oli vaja mitut erirahvusest meest, kui söömine lõpetatud edutasime lihtsad söögisõdurid raske kahurväeks....seda paari tunni möödudes ;) Aga nüüd tõsisemalt.... unustasin mainida, et olgu Kõigevägevam kiidetud, et siia majja 3 toaletti on ehitatud!....seega tõsisemalt vahepeal on kõvasti tööd antud teha - neljapäeval järgmine eksami-laadne test. Ainult 1 nädal anti ette teada seega päris mitusada lehte notese vaja teha :) aga see on kopikad. Teisipäeval töö intervjuu yaaay! Natuke linnast väljas pm kontori töö, ennem ei taha midagi öelda, kui allkiri paberitele alla pandud.

Vahepeal on välja tulnud, et meie sõber ja minu korruse-/majakaaslane on pärit hoopis Iraagist. Ei noh teadsin seda juba varem, aga üllatuseks kujunes see, et tea peabki ennast iraaklaseks mitte sakslaseks; iseenesest ei oma see ju tähtsust aga lihtsalt huvitav fakt. Süüa oskab ta ka kuramus teha, seega lõbu kui laialt, eriti poodeldes - oleme leidnud paar superodavat kohta ja jäime seal ikka aegajalt shoppamas (loe: allahindlusi otsimas) :))

A: there is no offers today...

L: Damn, lets go back home, Adel, but lets stop in the veggy place - maybe they have the cheap bananas in stock again

A: yeah....oooo whaaats thiiis?

L: dunno but it's cheap!

A: only 84 pence, i think i'll take it ...

L: wow, Adel, look how cheap this cheese is!

A: It's Cheddar - it's not cheese! And i have seen the same cheese for 1 credit in Lidl.

L: ouh I check again mb they have some offers for meat now...

A: Did they have the offer?

L: No, i really need some but i really need some chicken (even if i have about a kilo left)

A: Lets come bck tomorrow .... oooo whaats thiiiis?

L: dunno but it's cheap and looks good

A: but do we have enough room in the fridge?

L: im not sure but i bet you can fit them in or you can keep them outside next to the drinks until we get the second fridge.....

Nüüd mõned toredad uudised ka - ühel päeval koju tulles ootas mind laual üks valge suur raske kast, millele oli püüdliku käekirjaga kirjutatud 'Sir Lauri Valk' või noh oleme ausad......lihtsalt 'Lauri Valk' ja tuli see pakike EESTIST! ja mis veel kõige toredam: too oli täis igasugu eesti-nodi, alustades konservidega ja lõpetades Vana Tallinna ja Eesti lippudega!! On seda õnne ja õnnistust :) Karpi avades sain ka vastuse, miks too kohati käte külge kleepuda tahtis.... ülla ülla moos oli keset kasti katki läinud :)) aga kõige naljakam oli see, et kõik väljaarvatud moos oli pakitud väikeste kilekottide sisse..... ju said siis kotid mandril otsa :D

Aga sellest 'Big Brotheri' sarjast siis või kutsume seda hoopis 'Minu maja seiklused'. Igal juhul asi on selles, et täna hakaksin ma selle peale mõtlema, et mine sa tea vb hääletatakse keegi siit majast juba enne juunit välja :P Nimelt mu inglasest majanaaber nagu ma juba ennemalt mainisin on vabakutseline DJ ja täna otsustas ta vist kellegile plaadi teha - muusika mängis ikka valjult. Käisin ma siis üks korrus all pool ja sain temaga jutule, et tunni pärast on muusika maas. Itaallanna aga ei saanud ju seda oodata ja kukkus siis tema uksele taguma.... muusika keerati korraks maha ja nagu itaallanna häält kuuldi pandi muusika edasi ja muustikat saatis ukse mahalõhkumise hääl. Ei olnud see esimene kord, mine tea millal need kaks ükskord karvupidi kokku lähevad. Minu panus jääb itaallanna peale, olen teda korra vihasena näinud ja hea oli, et olin ennem potil ära käinud, muidu oleks võinud olla kuri karjas (PS! seda isegi ki ta minu peale vihane polnud :)))

Kel vähegi pöidlad käepärast hoidke neid mulle teisipäevaseks tööintervjuuks ;) täänuuuud!

PS! Siin ei ole lund ollagi, kas keegi saaks minu eest ühe lumememme kokku mätsida? (A) Muidu jääb see aasta teine üldse tegemata :P

mis kergelt tulnud, see kergelt läinud

2010-02-08T00:28:00.000Z

Aeg möödub kiiresti, juba ongi käes veebruari teine nädal. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Kõige suurem muutus ehk on see, et nüüd ma olen jalamees – mu ratas varastati mõned päevad tagasi ära. Kui enne sain ma kooli nii 7 minutiga ehk, siis nüüd läheb käies nii 20 minuti ümber :) ohh seda õnne ja õnnistust! Õnneks tundub, et kaamerad olid seal üleval seega peaks midagi olema lindil. Politsei käis juba mul kodus vaatamas ja minuga rääkimas, öeldi, et vaatavad lindid läbi ja ehk saavad selle mitmendatpõlve rattavarga kätte. See kõik juhtus vaid loetud 15 minutiga, seega võib kindel olla, et juba ta vanavanavana isa võis olla hobusevaras ja ta ise ka sega mitmendat põlve ’hobuse’varas!

Muidu on läinud ikka hästi ja kiirelt – tunde on sama palju kui eelmine semester. Kuigi eelmine nädal algasid Operations Management loengud ja raske seletada kuidas mulle need istuvad. Segu juhtimisest, statistikast (mitte matemaatika) :P ja erinevatest analyysidest. Proovin praegu natuke ise õpikut läbi võtta ja uurida rohkem selle ala kohta, sest tegelikult see on ainult TOETAV aine mulle, mitte põhiaine :/ seega eks uurime ja vaatame mis teha annab, hetkel tundub isegi natuke praktilisem kui turundus.

Mis siis veel... eile või oli see juba üleeile sain jälle endale 50 penni eest 10 kilo banaane. Praegu murran pead mis nende kõgiga peale hakkata, arvatavasti tuleb teha banaani leiba, mõned koogid ja grillida neid ja värskelt süüa. Teinekord on hea midagi nii odavalt saada ja endasse vajalikke vitamiine korjata :) Leidsime siin meie maja lähedalt paar päris head kohta kust odavalt süüa saab seega viimasel ajal olema aina rohkem sööma liha, eriti lammast! Küüslauguga lammas, pole midagi paremat!

Samuti oleme aina rohkem hakanud väljas käima, hea stressi maandus. Natuke igatsen päiksepaistelisi päevi, kogu aeg on kuidagi sombune, aga egas sellest midagi nii hullu ka pole, muhe on ikka ja nalja saab palju. Eile tuli meile külla üks sakslanna, Adeli kunagine koolikaaslane, läksime välja ja lõbus oli. Ta pidi minema Edinburghi täna, aga nüüd istub ikka minu kõrval :) jäi bussist maha . Lõpp peatus on tal igastahes Loch Ness, pidi reedel tagasi meie diivanile maga ma tulema.

Ok praegu vutti edasi vaatama ;)

2010-01-26T18:54:00.002Z

veel pilte Edinburghist :)

http://picasaweb.google.com/valklauri/21240110Edinburgh#

Edinburghhhh! Viskiiii! Haggggiiiiis!

2010-01-25T20:18:00.002Z

SRY PILDID TULEVAD HILJEM, KODUS POLE NETTIIII :P

Lõpuks ometi saan aega et blogisse midagi kirjutada :) 3 min tagasi helistas mulle UG (mu vana housemate) ja ütles, et meie vanas majas on asjad päris kahtlaseks läinud - Steve jookseb ringi ja väldib arvete maksmist, uus boiler on üles pandud ja mis kõige tähtsam..... neil on uus housmate!!! ta on küll Pakistaanist, aga sellegi poolest! Mina olen õnnelik, homme helistan landlordile ja küsin osa oma deposiidist tagasi :) ta lihtsalt peab selle mulel tagasi andma, aga ei mina usu, et ta sellest huvitatud on.

Tunde tagasi sain Edinburghist tagasi. Teisipäeval läksin siis hääletama, käisin, seisin, naeratasin, küsisin nõu ja tulemus peale 5 tundi seismist (!) oli ikka see, et läksin koju :)) jah siin Inglismaal pidi selle hääletamisega päris keha lugu olema, aga ma ei teadnud et nii keeruline on! Kõik silt oli olemas, koht oli täitsa hea, naeratuski oli suul ja sära silmis, aga ei midagi. Seega neljapäeval sõitsin bussiga edinburghi ja nüüd pean ütlema, et see oli seda täielikult väärt.Reisides ja uusi asju prrovdes/nähes kulub ka raha alati rohkem, aga nädalakese võib ju kartuleid ja sibulaid selle eest süüa küll või mis? pealegi nüüd on lootust deposiit tagasi saada :)

Võtan selel sisi lühidalt kokku:

1. päev. Jõudsin elusalt ja tervelt Edinburghi. Kusjuures bussid on varustatud nahkistmete ja muude mugavustega, seega pole üldse nii paha. Kõik tee ääred olid täis lambaid ja karjamaid. Kuna kell hakkas juba palju saama siis otsustas ka päike keset bussisõitu loojuma hakata, haarasin mõned pildid ka, kas pole mitte ilus. Igastahes sain siis Edinburghi ja otsisin ülesse Anna ( Stuarti (minu host) tüdruksõber), shoppasime natuke ja läksime tema sõbranan poole nii 10kesti ekspriment pizzasid tegema. Minu lemmikuks osutus Nutella ja banaani pizza pirnidega, lihtsalt oivaline! Nii kella 10 paiku ühines meiega ka Stu, ta oli peale tööd oma majakaaslasega ronima läinud.

2. päev. Rändasin ringi mööda Edinburghi, võtsin osa 3tunnisest ekskursioonist, külastasin nii mõndagi muuseumi, millest ükes silmapaistvamaid oli National Museum of Scotland. Ma ei tea kas te kõik teate lugu Bobby the Dog-st, aga lugu oli sellest, kuidas üks surnuajavalvur võttis endale koera. Kui valvur suri, maeti ta sinna samma surnuaega ja iga hommik tuli Bobby, ta koer, ta hauale. Seda 14 aastat. Pärast Bobby surma maeti ta surnuaja taha, sest surnuaed oli mõeldud vaid kristlastele. Bobby rumaluke unustas ju teistele mainida oma tõekspidamistest. Siis suundusin matkama, Edinburghi ümber on mägesid küll ja küll, vaatamata vastutulijate manitsustele, et hakkab juba pimedaks minema ja et ma ei tohiks sellisel ajal ilma lambita matkama minna. Ma eikahetse oma otsust, see oli üks reisi kõrghetki! Kahju et mul nii odav kaamera on et kõike pildile ei saanud aga mõned ilusad pildid suudsin kätte saada küll, eks veenduge ise ;) Õhtu lõppes Anna pool kokates ja hiljem kohalikus pubis viskit juues. Wow ma ei teadnudki, et üks viski võib tõesti nee hea olla, hoopis midagi muud kui odav viski meie poelettidel :)

3. päev. Palju muuseume, natuke shoppamist ja üks parimaid osasid sellest: Parlament of Scotland! Jep üllatusin ise ka, aga tõesti see ol iseda väärt. Ennemalt mõtlesin, et miks ei asu parlament mõnes vanas ja ilusas majas, miks uus ja fancy aga pärast tunniajast ringkäiku sain sellest aru. Terve parlamendihone on ehitatud nii sügava tagamõttega, iga viimanegi detail on läbimõeldud. Terve maja taga on nii sügav mõte ja lugu, suu vajus mitu korda lahti. Ma isegi ei proovi seda lugu taasjutustada, seda hoonet peab ise külastama ;) Hiljem sõime Stuarti pool hagist. See on see kui võtad ühe lamba, võtad kõige paremad osad sellest ja müüd selle turul rikastele. Siis võtad mitte nii head osad ja müüd need mitte-nii-rikastele. Lõpuks võtad kõik mis on alles jäänud – siserganid, hakid nad läbi, maitsestad, torkad tagasi soolde ja ahju. Nämmmm! Siis läksime pubisse, mille olime kinni pannud ja nautisime seal kohalike CS-tega õlle ja mängisime hiiglasliku Jenggat :)

4. päev. Suures osas koju minek ja niisama ringi käimine ja veel natuke matkamist :) mitte midagi nii suurt, aga õhtul kui koju jõudsin, tegime kuttidega ühe korraliku õhtusöögi. Pizza kõigega mida külmakapist leidsime. Siis märkasime, et hunnik tainast veel alles ja midagi pole peale panna seega viskasime sinna Adeli viimased jogurtid, apesinid, mee jne ja tegime selelst ühe korraliku piruka! Proovin hiljem pildid ülesse saada :))

Vaba nädal -Edinburgh siit ma tulen!

2010-01-18T21:55:00.000Z

Nüüd on eksamid seljataga- täna oli viimane! Eelmine eksam oli turunduses ja selle sain hämmastavad 88%, pidin rõõmust toolilt maha kukkuma kui seda kuulsin. Tänane eksam läks ka hästi, tulemust veel ei tea, aga tundisn et läks täitsa hästi. Aga nii uskumatu ku isee ka pole, siis eksamis oli viga! Murdsin pead mis ma murdsin ei suutnud seda valikvastustega küsimust ära lahendada -minu vastus polnud ükski neljast. Tuli välja et eksamis oligi viga!

Enne eksamit käis mul kursaõde külas uues majas, lõpuks ometi julgen ma kedagi siia kutsuda. Kursaõde on juba aastat vist raamatuidamist õppinud ja ma leidsin netist eelmiste aastate eksamid seega lahendasime koos ära, siis tegime süüa, vahetasime rahvuskultuure ja näitasime pilte ja kuulasime muusikat :) CHill!

Praegu just lõpetasin koksi ja olen kohe valmis välja minema. Täna on esmaspäev - joogid on klubides-pubides odavad, seega tasub välja minna. Eile käsime Mushroomis, sinna enam ei lähe oli pedesid täis, viskas veits kka kopa ette küll. Mul ei ole midagi nende vastu, aga nad ei pea ju kõike käperdama või mis ?!

Pragu proovin leida endale ööbimis kohta edinburghis. Keegi ei ole veel vastanud aga plaanis juba homme teele asuda :) valge paber on juba olemas 'Edinburgh' peale kirjutamata ainult :) hoitke pöialt, et kui sinna jõuan siis on keegi mulle juba vastanud, sest kui ei ole on kuri karjas :P tegelikult ei ole kindel kas lähen homme hommikul või ülehomme hommikul, eks näis kudias tunne on :)

PS! mu eelmine landlord on ikka põrsas, tahtis saada mult veel renti, unustagu ära! Olen juba 2 päeva inimestele meie maja näidanud, täna tuli mingi vend, kelle sõber oli selles majas 2 aastat tagasi elanud :) lubas mulle ülehomme helistada ja öelda kas on huvitatud! Kui on siis ma saan vähemalt osa oma deposiidist tagasi :P

Mul pole õrna aimugi kus ja kuidas siin Inglismaal hääletamisega on, aga loodetavasti pole küsimust :)

Kuidas meil külmaga riietutakse :))

2010-01-14T10:13:00.000Z

Varastasin Jo blogist väikse lingi:
http://www.dailymail.co.uk/news/article-1242198/Youre-going-dressed-like-Snow-joke-did-.html

Õnneks on nüüd soojemaks läinud...ohhh teid britte küll :))

Rise and Shine

2010-01-14T09:44:00.001Z

Esimene hommik oma uues toas. Ma olen T-särgis ja palja jalu, ikka ei ole külm! Tulin just dušši alt, kuum, avar, mõnus ja mis kõige tähtsam: sa saad dušši all käia üksi, ei mingeid tigusid! Lihtsalt võrratu :)

Eile kolisin siis lõpuks sisse, Steven (uus majanaaber, hiljem pikemalt) pakkus mulle küüti. Tal on auto - vähemasti ei pidanud terve päev bussiga su vedama! Kõik lahenes juba algusest peale! Kui ma siis oma koliga sisse astusin, oli enamusrahvast juba köögis ja ajasid juttu :) aga kujutage nüdü seda ette: Nad pole mind enne näinud, marsin sisse, suur kööginuga käes ja lähen neid tervitama :)) jah esialgu ehmatasid ära, kas sa ei ehmataks siis eh ? Igaljuhul mu korruse kaaslane ( elan 3dal korrusel, jagan seda vaid Adeliga, toalett on täpselt ukse taga!!!) aitas mul kohe sisse kolida, tassisime asjad minu tuppa, sisi ei olnud aga pikalt oodata, haarasin kotist Vana Tallinna ja jooksin alla teisi tervitama ;)

Nii aga vb lühidalt siis neist, keda olen kohanud praegu:

Steven - kunagi NCL sündinud briti noormees, tal on oma firma, tegeleb recruitinguga. See arvatavastiseletab ka seda, miks tema toas on 50" lameekraan telekas, diivan, palju palju ruumi, kamin ja palju muud :)) aa ja tal on loomulikult auto. Muhe sell, temaga saab veel palju nalja ;) PS! unustasin mainida, et ta on DJ, otsib praegu klubisid, kus mängida saaks.

David - hispaania kutt, teeb IT kursust siin, alles eile õhtul jõudis, samuti viks ja viisakas. Temaga lähme täna shoppamaaa, yeah, mul toit täitsa otsas, või no tegelikult üks poolik kartul ootab veel söömist :)) Ma arvan, etsellest tuleb korralik lõuna!

Adel - loodan et kirjutasin mie õigesti, pikk killakas saksa vennas, on siin kuni suveni. Tema on, nagu ma juba mainisin, minu korrusenaaber, agame temaga toaletti. Ma ei tea, miks see jutt Adeli konto alla tuleb aga igal juhul, meie WC on päris mega - seisad ja tegeled oma asjadega ja sinu ees on megasuur katuse aken. peab olema ettevaatlik, et tähelepanu ära ei kaoks, muidu võib juhtuda tõsine õnnetus! Samuti suur kraanikauss, towel rail (käterätiku ...?), damn, kena valgustus ja poole aasta seebi varu, ei tea kas Adel sööb seepi või on keegi jätnud selle meile :)

Indialanna - ei mäleta tõesti ta nime, keeruline, aga täna proovin selgeks saada! Ainuke, kellel meist on vist korralik töö - British Telecomis mingi operaator vms :) Nagu indialastele kohane on tal terve kapp sürtse täis, ma tundsin juba 3dale korrusele, kui ta küpsetama hakkas :)) õigemini kuulsin, sest suitsualarm läks mingil lollil põhjusel peale ja siis hakkab ta siin igal pool kisama kohe (k.a. minu toas). Aga küpsetada ta oskab, toit oli maitseeeev! Minu kartul-oad-muna (isegi sibulat ei olnud) oli selle kõrval poisike! Aga küll ma teinekord teen midagi korralikku ka valmis

Itallanna - pole teda näinud :/ aga kuulsin et ta käib NCL Uni-s

Kusjuures meil on international maja - Inglismaa, India, Saksamaa, Eesti, Itaalia, Hispaania! Teistest pikemalt juba hetke pärast praegu lähen vaatan süüa ja mis teised räägivad ;)

Kuulmiseni!

2010-01-11T13:51:00.001Z

Homme juba esimene eksam, tunne, et oskan seda piisavalt - rahuldav tulemus on käes. Ei leia motivatsiooni, et selleks rohkem õppida. Pigem olen huvitatud omauude kohta sisse kolimisest! JAH! Ma sain endale uue koha, kus elada (http://www.thorpproperties.co.uk/property.php?ref=SIDN), mulle täitsa meeldib, vähemasti on soe ja mõnus, kokku 6 õpilast elab seal. Täna hakati mu tuba ülevärvima, seegapaari äeva jooksul tahaks sisse kolida. Olen proovinud oma praeguse landlordiga kõik läbi rääkida, aga ta ei taha kohe kudiagi kokk usada - ei usu et ma deposiidigi talt kätte saan, aga ma ei taha siia majja edasi elama ka jääda :) Kusjuures mu uue maja lähedal - kõrvaltänavas- elab ka üks eesti neiu, tore, kas pole.

Nagu mainisin, siis siin ei saja just iga aasta nii plaju lund ja kui tudengite linnas palju lund sajab on tulemus tavaliselt midagi sellist :) Pildil siis lumine Newcastle United staadion ;)

Lund, lund ja veel kord lund! Kuigi jah praegu on juba suur osa lumest ära sulanud ja praegugi plusskraadid :/

2010-01-06T21:31:00.001Z

Teretulemast Newcastlesse,

paar päeva on märkamatult möödunud ja lühidalt kõik on pea sama, mu maja nägi isegi hullem välja kui enne, aga pärast mõningast koristamist hakkab ilmet võtma :) Nagu ma mainisin siis siin on ka vist üle 10 aasta kõige rohkem lund maha sadanud ja täna hommikul märkasin, et mu köögi katus on pm sissevajunud! Helistasime landlordile aga ei midagi. Köögis olles näed kuidas lumi mitme sentimeetrisest vahest sisse vajub :))) Ma tegin oma otsuse ära, ma kolin siit peldikust välja, täna pidi landlord läbi tulema ga pole tulnud ja selgesti ei tule ka, aga homme igastahes lähen ma vatama ühte väga kena maja vaatama, ma ei usu siia maani, et seal veel üks koht vaba on, hoiame pöidlaid et ma majasviibijatele meeldin. Samuti loodan, et ma saan oma majaomanikult deposiidi mis on pea 200 naela tagasi :) eriti ei usu, aga ehk ikak saab.

Vahepeal olen jõudnud siis arved ära maksta - olen maja naabrile veel mingi 80 naela võlgu :)) ei saa ju pangast õigesti raha kätte, kaotasin rahakoti ja uut kaarti pole veel saadetud. Samuti käisin juba shoppamas, sest loomulikult oli terve mu kapp tühjask söödud, natuke kaerahelbeid on veel alles, aga mitte palju. Eile siis tegime Stevega korraliku õhtusöögi: verivorstid, kartulid ja palju palju veel!! Pärast ei suutnud ennast liigutadagi.

Sain just kirja, et selle toa vastu, mida ma vaatama homme lähen, on megasuur huvi.....loodetavasti jään neile meelde :) Nüüd peaks tagasi õppima asuma, eksamid tulemas ja palju vele teha.

Mis kiiresti tulnud see kiiresti läinud?

2010-01-05T11:07:00.002Z

Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis Eestis ei teinud ma ühtegi blogi sissekannet. Shame on me! Aga tegemist on palju olnud ja pole lihtsalt jõudnud. Praegu istun Lennujaamas ja ootan Kopenhaagenisse sõitu. Seal 4,5h ootamist ja siis kohe Newcastlesse. Kuidagi imelik on olla, eestis veedetud aeg on läinud nii uskumatult kiiresti, vb isegi liiga kiiresti. Ühelt poolt on kuidagi raske lahkuda, jätta kõik jälle selja taha, aga samas tean, et see on just õige asi mida teha – liikuda eluga edasi. Newcastles saab olema samuti väga fun aga esialgu on tegemist kui palju, sest kohe kohe tulevad eksamid ja ma pole veel midagi jõudnud isegi vaadata! Esimene eksam on raamatupidamises ja pool eksamist on management accountingu peale, mille loengud ma lihtsalt vahele jätsin. Nagu ma ennemalt mainisin, siis selle aine õppejõud on omapärane, et mitte öelda halvemini. Dressid ja vanad tossud, ei powerpointi, ei midagi muud, huvitav kas ta e-mailist on midagi kuulnud :)

Nii, aga esiteks jõuluuuuud! Jõuluvana oli see aasta minu vastu päris helde, sain ma ju tegelikult Inglismaalt kojugi jõuluvana poolt kingitud lennukipiletitega :) aga peale nende sain veel ülimaitsvaid käsitsi tehtud trühvleid, villaseid sokke, rahakoti ja muid väiksemaid asju :P jah jõulude veetmine koos perega oli väga tore, rääkimata sellest hiiglaslikust jõulupraest! Pärast jõule käisime kuttidega uisutamas ja pärast (vb oli see ka enne) seda käisin ballil, siis kohe rootsi + uus aasta + kelgutamine + 1001 asja :P

Balliga seoses tuleb mulle meelde, kuidas sain sõnumi, et ega ma ei taha ballile tulla. Loomulikult olin ma nõus, aga oh mind rumalat, unustasin küsida, mis värvi kleid kaaslasel on. Loomulikult kandis neiu musta kleiti ja punaseid kingi, mina olin aga jätnud oma musta ülikonna Newcastlesse, kaasas oli vaid hele! Njah ball oli juba ülehomme :))) see oli pingeline järgmine päev, et leida üks korralik must ülikond ja selle ma ka lõpuks ka leidsin. Ball oli nagu üks korralik ball olema peab – elegantne, ilus ja täis ilusaid neiusid. Muusikat mängis terve orkester, lihtsalt fantast!

Mõni päev enne tulekut suutsin ära kaotada oma rahakoti (just selle mille jõuludeks sain) koos kõikide panga-, tudengi- ja kliendikaartidega. Muidugi oli seal ka mu ID-kaart, juhiload, raha ja palju muud(UK SIM kaart ka). Seega ootab mind palju paberimajandust, millega erandlikult kaasnevad erinevad riigilõivud ja maksud :)) ohhhh seda õnne! Kogu see jant rahakotiga juhtus 31.12 ehk siis vanaaasta õhtul, vähemalt jäi see eelmisse aastasse :) annan teada oma uue nr nii pea kui selle saan. Praegu otsin koti põhjast münte, et hiljem metrooga Newcastles koju sõita.

Jah, eestis on kiire olnud, jõudsin oma sünnipäeva pidada, Rootsis käia, erinevate sõpradega kokku saada ja palju muud, egas kõik kohe pähe tulegi, aga jutte ja juhtumisi vaat kui palju :)))) Mäletan veel selgesti saabumist siia – olin ainult pintsakuga, NCL oli suhteliselt soe olnud, Eestis oli aga miinust tugevasti esimese kümne teises pooles! LUMIIIIII! Väike õeraas!! Noorem surem vend! Suurem vend! Sõbrad!! Jne jne jne! Kuidagi no mõnus tunne oli tulla tagasi :P ahhhh nagu öeldakse there’s no place like home. Aga mu väike kodulinnake tundus isegi veel väiksem, isegi veel rahulikum. Polnudki kaua eemal olnud, aga sellegi poolest oli midagi muutunud, see on hea – paigalseis on tagurpidi käik.

Plaanin hakata koostama listi asjadest mis kohe kohe Inglismaal vajavad tegemist. Üheks neist on uue maja otsimine. Tegelikult leidsin juba netist midagi – 50 naela nädalas + maksud. Maja ise ei ole minu praegusest majast üldse kaugel, seega sisseelamine oleks ehk kergem. Piltidelt tunduvad toad väga ilusad, isegi nõudepesumasin ja korralik külmkapp on olemas! Samas on seal ainult 1 vaba tuba, ülejäänud on välja renditud 3le kahekümnendate esimeses pooles olevatele professianalidele (ei ole tudengid vaid käivad tööl). Samas tahaks ikka elada koos tudengitega! Kõik see tuletab mulle meelde, et vaja endal ka uus töö leida. Enne aga eksamid, nendeks õppimine ja dokumentide tagasisaamine ja alles siis töö.

Nüüd istun juba Kopenhageni lennujaamas, väsimus on meeletu, juba eile olin pea surmväsinud. Täna öösel sain vaid 1,5h magada, tunnen veel seda korralikku sauna enda sees... egas midagi keeran kuhugile toolile paariks tunniks magama :)

I'm flying home for Xmas

2009-12-14T19:33:00.000Z

“ ... I’m flying home for Xmas

Cant wait to see those faces

Im flying home fox Xmas yea

And it’s been so long

But I will be there

Flying home for Xmas

With a thousand memories …”

Ummm tea ei tea mis tunne mul praegu on.... istusin just maha Estonian Airi lennukisse, järgmine peatus Tallinn. Kõik inimesed mu ümber sumisevad nii armsas, koduses keeles. Mitte et ei oleks seda kuulnud kaua, aga kuidagi hea tunne on ikka. Samuti ei tleks et ei tea kui palju igatseks Eestit, pigem tean, et tulemas on super puhkus koos pere ja sõpradega!

Lennukisse tulles haarasin kaasa ka Postimehe ja heitsin kirie ilgu kohe tagumisele lehele – ilmapeatele, olin teist unustanud vaadata enen kui NCL välja sõitsin. Homseks lubatakse miinus 12 kraadi!!!! NCLs oli nii PLUSS kümne paiku :) cant wait to see some snow finally!!!

Ma ei teagi kust maalt peale hakata vahepeal on jälle ikak ühtteist juhtunud. Igastahes, hästi lühidalt Poolast :) Poola on ikka poola, aga nii uskumatu kui see ka pole siis poola polegi ODAV! Vähemalt Varssavi pole odav! Esimene hotell kus viibisin oli 4*, väga peene ja ilus ja tore, aga ei saa üle ega ümber selelst et seal suitsetatakse sees, lihtsalt tülgastav. Hotell oli küll superlux, aga ei istunud mulle kohe kuidagi ja õnneks oli broneering thetud kuni reedeni seega reedel keset pootl päeva helisatti ja öeldi, et pidite juba hommikul check-ini tegema, siis pistsingi punuma hotelli poole et asjad kokku pakkida ja uude hotelli põrutada. Uus hotell (Ibis Hotel) asus kohe kesklinnas, väga peene. Ei hakka pikalt kirjutama midagi, aga kuna töö sai otsa juba reede keskpäeval seega terve nädalavahetus oli siis VABAAA! Läksin linna vastama ja leidsin sealt ühe eestlase kes jõuluturul mandleid müüs :) maailm on väike! Aga see juba pikem jutt. Ühesõnaga õhtu lõppes ühes poola üliõpilasühikas, see on aga päris pikk jutt ;) Sain hotelli alles hommikul kella 7 ja 8 vahel :)

Eesti siit ma tuuuleeeeen!

Võrratu VIIN!

2009-12-07T18:12:00.002Z

Nii nagu lubatud istun praegu rongis ja loksun tagasi Bratislava poole :) tööpäev selja taga.... ei olnudki üldse nii hull, sest Old Herold Hefe (firma millega ma Slovakas töötasin) on väike firma ja sega oli tal reduced scope, ainult 27 template! Nice!

Eile otsustasin minna Viini, sest Bratislavat sai juba nähtud küll. Pealegi Bratislava ja Viin on väidetavalt kaks kõige väiksema vahemaaga pealinna Euroopas (150 km?). Ja ma ei kahetse seda üldse! Viin oli lihtsalt võrratu: vanalinn oli täis tulesid, rahvast, melu ja muusikat. Ja kui ma veel jõulumarketile jõudsin, avanes mulel selline vaade et pidin peaaegu nutma hakkama, see oli hingematvalt ilus! Tean, tean, et jõulumarketeid on igal pool, aga see oli tõsiselt nii palju ilusam. Vaeva oli kõvasti nähtud ja see oli seda väärt. Jõululaat oli väga suur, otse parlamendi maja ees, kik need tuled ja rahvas ja lõhnad....aaahh tahaks kohe tagasi minna. Haarasin endale sealt kohalikke jüulumaiustusi ja erilist küüslauguleiba, lihtsalt fantast! Kui kõht tühjaks läks läksin kurikuulsasse Charlie P’s baari, müts maha selle Iiri pubi ees, tõesti hea ja lihakäntSAKAD olid megahead, proovisin küll välja uurida, mis kastet nad kasutasid, aga no isegi väevõimuga ei saanud ;) nagu traditsiooniks oli juba saanud siis rongi peale, et tagasi Bratislavasse saada jooksin jälel elu eest ja uksed pandi just selja taga kinni :) see on samas vist nii laurilikuks ....

Kell ei ole õnneks palju, seega koju, vahetan riided ja siis arvatavasti uuesti välja, kuigi selel tegemata arvestuse peaks ka täna lõpuni tegema :) ja uue restorani pean ka leidma, kus midagi uut ja huvitavat proovida :P

Homme ootab mind ees siis lennuk Prahhasse ja sealt edasi Varssavisse. Sain just lingi oma „kodule“ Varssavis, aga annan selle siis kui sinna olen jõudnud, uskuge mindsee on seda väärt ;)

Varsti näeme – tagasi Eestis 14dal detsembril!

Bratislavaaa!

2009-12-07T14:17:00.003Z

Sõidan hetkel Bratislavast Trencini poole ja just õige hetk kirjutada mis viimaste paar ipäea jooksul juhtunud on

Nii kõige pealt juba reedel pakkisin kohvreid ja siirdusin linna Jo poole, sest seal on väheke lihtsam saada hommikul vara rongi peale. Pealegi plaanisime teha väikse peo ja välja minna, et tähistada siis nö kooli lõppu – minu jaoks oli see viimane nädal, teistel veel üks nädal käia. Pidin kõik reedeks ette ära tegema, pm jõudsin kõik tehtud välja arvatud üks arvestus. Proovin selle saata meiliga, ehk läheb läbi. Aga jah tulemus oli see, et laupäeva hommikul ärkasin äratuskella peale ülesse, selline pohmakas oli, aga aega ei olnud raisata pesema ja siis keetsin endale natuke putru, vägisi pressisin selle endale sisse, suht kehv oli olla. Sellised hommikud ei ole just kõige toredamad, pealegi ei leidnud oma mütsi ülesse, just siis kui olin uksest välja astunud tuli meelde et eelmine pärv nägin seda oma ratta peal, agaratas oli nüüd teisel pool ust, kuidagi ei saanud kohe sisse! Njah ei saanud midagi teha ja aeg hakaks ka otsa saama, seega rongi jaama. Kas ma juba mainisin et väljas sadas vihma, nagu alati.... müts oli nii lähedal aga samas nii kaugel, lihtsalt teisel pool lukustatud ust....

Rongile jõudsin ilusti, vähemalt esimesele – kuni Peterbroughni. Rong NCList jäi veits hiljaks ja ma jäin ma transferist maha. Järgmine rong läks alles tüki ja pärast ( kas mingi 1-1,5 h?), msi tähendas, et jõuan lennujaama t2pselt 25min enne kui lennuk väljub. Mudiu polesk ehk mdiagi olnud, aga mul oli vaja oma suur pirakas kott check-innida ja check in suletakse „strickly 40 min before the departure“, see pani mind natuke muretsema. Olin siisselle järgmise rongi peal ja minu kõrvale astus kontrolör oma peene masin näpus ja küsis piletit. Ga no mitte kui kuidagi ei leidnud piletit.... otsisin kõik kohad läbi, olin juba niigi närvis selle lennukile pääsemise pärast, sest ajagraafik väga tihe (10ne lennu ümber veidike rohkem kui yhe nädala sees), kontrolör läks ära ja tuli tagasi 2 korda enen kui ma oma teksade vasakust esitaskust pileti leidsin.....kes selle sinna nii lolli kohta veel panna oskas :)))

Igatahes ma pole elu sees oma suure kohvriga nii kiriesti jooksnus kui siis.... ja läbi ime jõudsingi lennukile! Oh seda rõõmu! Ja lennukis alusasin kohe siis juttu kõrvalistujatega, kellest üks pakkus, et ta vanemad, ise oli ta umbes 50 teises pooles, saavad minf Bratislava keskusesse visata lennujaamast, et taksot võtma ei peaks. Loomulikult olin nõus, oh seda nalja kui ma proovisin oma hiiglaslikku kohvrit mahutada nende pisikesse autosse, tao või jalaga sisse! Aga hakkama saime.

Hotell Bratislavas on (jõuan sinan veel täna tagasi) väga väga ilus, otse keskplatss juures, koos rõduga, diivani ja kõige muuga :) aga ei ole saanud seal palju aega veeta sest jooksin kohe välja et Bratislavaga tutvuda. Põikasin korra kohalikku jõuluturgu checkama, siis kurikuulsat lossi ja parlamendi hoonet vaatama, ja see loss oli lihtsalt mega ilus, kõrge künka otsas kust avanes imeline vaade tuledes bratislavale, hingematvalt ilus. Õhtu lõpes Bratislava suurimas pubis, ja see oli tõesti mega suur, kus proovisin sisi erinevaid Slovakia toite ja jooke, väga sisukas päev oli. AH jah unustasin öelda et mul pole Slovakkas telefonil levi...hmm jah pole just kõigehullem kui sa ei pea kokku leppima kus sind ülejärgmine hommik peale võetakse.

Nüüd aga jõudsin just Trencinis tehasesse, aeg tööle hakata! Kirjutan uuesti kui sõidan rongiga tagasi Bratislava poole ;)

2009-12-05T20:51:00.002Z

Pole ammu midagi siia kirjutanud... ei hakka siin põhjuseid leidma, aga kiire on ka olnud ja vahepeal peab olema lihtsalt piisavalt laisk et mitte midagi teha. Uh, ei mäleta isegi mida ma viimane kord rääkisin või millal see veel oli, seega kirjutan lihtsalt kuidas vahepeal on läinud.
Nagu arvata võite
olen suutnud oma ratta loendamatuid kordi ära lõhkuda või noh tegelikult on ta ise koost lagunenud. See oli vist ikka juba nädal tagasi kui tagumise ratta axle läks pooleks ja ratas pm tuli alt ära keset sõitmist – ei ole tore uskuge mind. Kas kukkusin? Ei mitte SEE kord, aga jah ei olnud kaua aega tagasi kui ma rattaga koos püherdasin ja teda pärast „hellalt“ rattaks tagasi väänasin ja kõigile ümberolijatele seletasin, et olen korras, pole küsimust :)
Selle nädala alguses sain endale uue voodi/madratsi nüüd on lausa lust magada. Otsustasin uue madratsi vana peale panan ja nüüd on selline pehme „kindlus“ keset pisikest tuba, et ise ka ei usu! Ja ahju saime ka tööle! Just siis kui ma ära sõidan (kohe pikemalt) :D aga ahju ristisime sisse ikka korraliku pizzaga, tegime Stevega sellise pizza ja filmi õhtu et pärast ei jõudnud liigutadagi... panime kõik, mis meil veel külmkapis alles oli pizzale ja see nägi välja rohkem nagu kook või paks lasanie....näm näm näm NÄM!'

Ja detsembrikuu algus möödub töö ja reisimise tähe all, lühike ülevaade kus liigun: Newcastle-Stansted-Bratislava- Viin?(pole veel otsustanud)-Trencin-Bratislava-Prahha-Varssavi-London-Newcastle-Copenhagen- Tallinn. Kui kõik see läbi on siis olen küll surmväsinud :)) Kõik see reisimine on selle pärast, et LINC project (minu töö) saab läbi ja siis vaja viimaste firmadega otse koha peal ära lõpetada. Aga loomulikult olin ma ju ostnud oma lennukipiletid eestisse ära juba tükk aaega enne kui teatsin et reisima lähen ja selle pärast pean NCL tagasi lendama. Jõuan tagasi täpselt 13 ühtupoolikul ja eesti poole hakkan liikuma 14da hommikul vara vara :) Kõik see tähendab, et viimase nädala koolist puudun täielikult, mille tõttu olen viimase nädala jooksul üritanud ettte ära teha. Üritanud tähendab seda, et ühte arvestust ei suutnud ikka õigeks ajaks valmis saada ja siiani veel sisse andmata, eks proovin ehk saab lihtsalt meiliga ka saata :)
Praeguseks aga vist piisavalt texti, kohe lähiajal kirjutan, mis seiklused siin juba selle tripi esimestel tundidel suutsid mind leida ;)

kiire reportaaz

2009-11-02T21:21:00.000Z

pole küll palju aega möödunud, aga palju on juhtunud - HALLOWEEEEEN!!! Raske öelda, mis päev see täpselt oli, päevad juba peas kõik sassi läinud ... igastahes õhtul tuli välja, et siin kõik ja ma mõtlen KÕIK tähistavad halloweeni KOSTÜÜMIDES :))) ja loomulikult mida mul ei olnud oli kostüüm, aga häda ajab härja kaevu - 3 minutiga olid esimsed hilbud seljas ja oli vaja natuke loovust ja tulemus "a lousy Halloween superhero" ....jah jah ... suurelt oli kohe pluusi peale markeriga kirjutatud, et kõik ikak aru saaksid. Kostüümi juurde kuulusid veel roosa keep, villased sokid, poole-tagumiku-dressi-püksid-mida-enamjaolt-neegrid-kannavad, tutimüts ja üht teist väikest veel :))) ma nägin välja nii nii hea :P kahjuks pilti poleeee ...srrryyyyyyy

Pidu oli megalõbus, isegi uskumatult lõbus - kõik need kostüümid ja muhedad inimesed (tegemist oli kind-a majapidudega). Pidu peoks.... hommikul leidsin ennast jälle köögist (mitte minu omast), laua pealt, sest see oli suht koht mugavaim koht kus magada - kodu oli kaugel ja voodid olid kõik hõivatud :))) Loomulikult tahtsine esimese asjana kodu poole punuma panna, aga oleks see ometigi nii lihtne olnud... väljas sadas vihma (INGLISMAAA!!!) ja mitte vähe, mõtlesin siis natuke tööd teha - õppida, aga on seda õnnistust ei olnud ma ju plaaninud ööseks jääda ja seega ka kõik raamatud-vihikud koju jätnud ja raamatukogu oli küll geniaalne mõte, kuid umbes samal hetkel märkasin, et mul on ikak veel see roosa keep ümber kaela..... ja kõik muu ka veel seljas...oei ei ja veel kord ei....oma "lousy Halloween superhero" kostüümiga ma ennast küll kuskil nädidata ei tahtnud seega otsustasin olla tänulik köögi eest ja pesin hiiglasliku laadungi nõusid ära, siia maani ranne annab veel tunda. Nii uskumatu kui see ka ei tundu isegi pärast nõude pesemist sadas väljas sama moodi, vägisi oli tunne, et olin eile õhtul ilmataadile midagi kehvasti öelnud ja nüüd ta sisi ootab seal ukse juures mind "ämber jääkülma veega käes"....kes on öelnud et elu kerge on... varsti leidsin ennast läbimärjalt kodust, aga oh eiii, loomulikult ei olnud selelst ju ilmataadile küll, ta oli tuule kasutusele võtnud ja sara nagu mu maja on, teadaolevalt ei hoia ju tuult kinni ... :))) yeah isegi öösel oli nii külm, et panin villased sokid jalga ja pusa selga :))

Ja kuna täna on esmaspäev, kellele meeldivad esmaspäevad?! :)) sisi loomulikult juhtus ka täna ühtteist nagu pärast 5 loengut ja surmväsinuna avastasin, oli mu jalgratta tagumine kumm tühi mis tühi, no täitsa tühi.... proovisime poistega parandada aga ei olnud edu, tuli jala koju käia :D ja kui olin koju saanud siiis valdas mind uskumatu soov minna jooksma ja seda ma just tegingi... jäisin üle pika aja jälle jooksmas, see oli midagi erakordset!! tahan veel! :P jah sõidad rattaga küll päevast päeva, aga see on ju hoopis midagi muud.... ühesõnaga plaanin homme linna joosta, sest ratast mul ikka veel ju pole :)))

2009-10-29T19:44:00.007Z

No niii karvased ja sulelised, mida aeg edasi seda harvemaks jäävad blogisissekanded....peab seda kohe kindlasti muutma, sest palju on juhtunud ja kindlasti palju veel juhtubki ;)

Nii, millest ma siis alustan....LONDON...jah eelmine kolmapäev sõitsin rongiga Londoni ja sealt kohe edasi Taani, Aarhusesse/Grenaasse, et seal Taani firmaga töö lõpetada ja reedeö sõitsin tagasi Londonisse, et seal nädalavahetus veeta! Nüüd sellest kõigest aga veidike pikemalt:

Ma ei tea kuidas igasugused sekeldused mind korduvalt leiavad aga igastahes mõned päevad enne väljasõitu trükkisin välja oma lennukipiletid.......ja ülla ülla ülla.... pärast mitmetunnist jamamist ja odavaimate piletite otsimist ilutses minu väljatrükil "Rahvus: ECUADOR"....siin kohal pean mainima, et ecuadorlastel läheb vaja ju VIISAT et taani pääseda :))) lootus, et väikse vea saab parandatud kadus kohe kui RyanAir andis mulle üheselt mõista, et muudatust sisse viia ei saa, tuleb loota vaid mõistvatele meeskonan liikmetele lennujaamas :) ja õnneks kõik laabuski ilusti ilma eriliste probleemideta, kuid viisakontrollist pidin ikka läbi käima, seisin seal igasuguste muridega kõrvuti - selgesti ainus eurooplane :P muu sujus ladusalt välja arvatud see, et lennuk läks katki vist siis kui kõik juba sees istusid - kõik kotid ja asjad tuli kaasa võtta ja uuesti lennukist välja tassida :))

Lennujaamas ootas mind aga õnneks juba taksooo ja milline veel!! Istusin peenesse mercedesesse sisse ja seal oli juba valmis pandud mitut sorti sööki ja jooki - just seda ma vajasingi, kukkusin kohe vitsutama. Teekond möödus kiiremini kui oleksin isegi oodanud, banaani sööminegi jäi pooleli kui juba uks avati....aga tühja sellest banaanist - mu ema oli komandeeringus täpselt samas firmas ja ööbis samas hotellis kui mina, seega haarasin oma kotid ja olin valmis teda üle pika aja jälle nägema :) aga oh seda imede imet.... olin kõigi oma kottidega valesse hotelli toodud :))) egas siis midagi õnneks oli takso veel ees ja leidsime õige koha ülesse üsna ruttu ja seal ukse peal ootaski ming juba mu emake naeratus suul :P jutt jätkus juba õhtusöögi ja õlleklaasi taga, ja juttu jätkus.., ausalt öeldes luksuslik takso ja peene hotellituba ei küündinud isegi mitte lähedale ... väga vahva oli üle pika aja kedagi kodust näha :)

Tööpäevad ja rikkalikud õhtusöögid möödusid väga kiiresti ja märkamatult olin ma juba läbinud viisakontrolli ja teel LONDONISSE! Kahjuks küll ei õnnestunud mul külastada ühte hästi head sõpra, kes Taanis õpib, aga eh teine kord siis ;) Londonis oli minu voodiks siis ühe vana klassiõe diivan, õpib ta siis ise London King's Collages (super hea kool - 22. maailmas? ) :)) jah jah kadestama pani kohe :P aga tema korter on ka ikka superlux võrreldes minu tagasihoidliku majakesega :P aga mis kõige huvitavam - minu hosti korterinaaber oli ka eestlane ja nii juhuslikult Jo (eesti neiu Newcastles) endine klassiõde! Eesti ja maailm on ikka nii väiksed! jepiiii! :P

Järgmine päev möödus aga oma lennukaaslase ja tema sõbrannaga mööda linna ringi seigeldes. No kui htu hakaks juba kätte jõudma, sisi ma avastasin, et mu telefoni aku on lootusetult tühi, nii 1 % oli alles, mille ma kiiresti raeliseerisin üheks sõnumiks. Ei mäletanud ma enam nii päris täpselt maja numbreid, tänavaid ja bussi liine, mis mind "koju" viiksid..... igaljuhul sõnum läks läbi aga .....aku oli tühi....ei tea kuidas ma siis vastuse oleksin pidanud teada saama? :P jah ja õnnetuseks on mul kõik numbrid just telefoni mälusse salvestatud, seega SIM kaardi vahetamisest polnud kasuuuuuuu ja mingi number oli mul isegi olemas, aga polnud telefoni millelt helistada - aga tänaval on ju ilusad punased telefoniputkad...jessssssss!!!.....aga oh õudust see masin oli lihtsalt nii näljane, et sõi mitu naela ära ilma et ma oleksin jõudnud üldse helistadagi :)))) aga lõpuks leidsin ennast ikkagi ilusti ja turvaliselt "kodust"...juhuuuuuu!!

Ka teine päev möödus umbes samas vaimus..... seekord küll üksinda, aga sellegi poolest väga lõbusalt! Õhtu pole läksin siis oma kotti rongi jaama ära viima, sest ko kuidagi kohe ei jõudnud teist kaasas kogu aeg tassida..... kui aga Kings Crossi (rongijaam) jõudsin siis oh seda imet üks rong läks jus t15 miinuti pärast otse NEWCASTLESSE! aga mul oli ju pilet teise rongi peale! olin suhteliselt väsinud ja ei hoolinud sellest libistasin enanst vaikselt rongi uksest sisse ja istmele magama......uhhh ku ihea oli ....ja keegi ei tulnudki mind tülitama ka....jepiiiiiiiiiiii! Megamuhe nädala lõpp saigi veedetud siis Taanis ja Londonis :P

Nagu traditsiooniks saanud on, siis ma lõpetan oma Pakistaanlasest majanaabri, Asimi, tegemistega :)) ok sain ma siis järgmine hommik ilusti koju, et kotid ära visata ja köögis seisis keegi võõras......esialgu olin kindel et varas.....siis UG ........ei tema sõber......siiss......uhh kes see on???.....ja see oli ASIM!....kiiilakas ASIM! :)))) uhhh hirmus hirmus hirmus :P

Nüüd õppppiiiimaaaa!

Päikest!

tööd ei karda me juhheiiii....

2009-10-14T00:34:00.000+01:00

Pole ammu jõudnud midagi kirjutada, aga sellel on ka põhjus - asjad hakkavad juba vaikselt kuhjuma. Esialgu võid ju mõelda küll, et mis see siis olgu, 20 lehte päevas, loen selle homme tagant järele ära, aga ometi ometi ometi paari päeva pärast avastad sa et kõigis 6 moodulis oli vaja lugeda mitukümmend lehte päevas ja nüüd järjekord juba tgevasti üle saja lehe päevas ja lisaks tiksub päevast päeva juurde. Ega ainult lugeda pole midag hullu, aga sa pead endale tegema mingisuguse konspekti .......inglise keeles :))) jah ega tegelikult midagi hullu pole tuleb õppida lihtsalt oma aega paremini planeerima ja lõpetama 'õppimise mängimise' + lisaks veel töööö'öö vajab tegemist => tahaks ikka leiva peale midagi peale või ka panna :)))

Igastahes eile oli üliproduktiivne päev - üleeile olin midagi süünud, mis k6hule just kõige paremini ei mõjunud ja just selle pärast ma siis eile varakult kohe krapsti ülesse :) Igastahes alustasime oma veranda korralikku puhastamist: lõikasime Stevega (tunnistan Steve tegi suurema osa tööst, tal selle peale kohe annet ja kahjuks ainult üks saag) oma veranda mingisugusest kahtlasest põõsast-põõsast, mis juba pikemat aega meil katuse vahelt kööki kasvab (siin võib olla ka põhjus miks meil nii külm on:))) ) puhtaks. Uskumatu mida kõike me verandalt ei leidnud, alates tsemendist, liiklusmärkidest ja lõppetades köögipannidega, ühesõnaga kõik prügikastiiii! Aga ega me siis, tööhoos nagu me olime, lõpetada ei saanud, vaja oli kohe terve köök puhtaks teha, pärast seda diivan korda teha, siis kolikamber ära puhastada, teadete tahvel üles panna ja lõpude lõpuks leidsime tuliuue kappide komplekti, mida me siis innuga kokku hakaksime panema... seisukoht 'me oleme mehed meil mingit labast õpetuslehti küll vaja pole' asendus vaid 15 minutu pärast või noh siis nii juhuslikult oli keegi õpetuse maja nurgast tagasi toonud ja lauale asetanud.....ja kui ta seal juba oli siis no miks mitte vaadata ;) no esialgu kohe kuidagi ei edenenud, haarasime külmast natuke kütet, mõned õlled ja sisi läks kohe palju libedamalt, paar kruvi keerasime küll läbi laua aga no ei osanud me ju vaadata et seal mitut mõõtu kruve veel on.....kes seda enne näinud on (?!?) ...igaljuhul õlle kõrval läks see kappide kokkupanek kohe palju libedamalt, mitte kiiremini, aga libedamalt. Pärast mitmetunnist askeldamist olime valmis - meie ees seisis kõige väiksem öökapp ja kummut, mida ma eales näinud olen...väike tagasilöök...nii plaju vaeva aga nii pisike asi.... igaljuhul otsustasime üksmeelselt, et tegu on väga 'armsa' komplektiga ja tarisime need minu tuppa :) aa ma ei tea kas ma olen maininud isegi, aga oma toa tegin jälle täiesti ümber..... ruumi on küll vähen nüüd natuke , aga mulle meeldib, kuidagi parem, kõik on käe-jala juures, ei pea isegi püsti tõusma, et kuskilt sahtlist midagi võtta või panna ....igaljuhul õhtu lõppes kõik koos Bad Boys II vaadates hunniku pizzade ja õlledega, just selline peab olema üks produktiivne päev ;)

Jah ma tean ma pean mõned pildid ülesse saama, aga natuke kannatust, tegelen sellega esimesel võimalusel :P

Ka tänane päev oli tiheeee, palju loenguid aga väga hea :) Heaks tegi selle see, et ....läksin mina, läksin mina loengussee.....ok aitab laulmisest...jutustagem.... läksin siis loengusse, ennem oli vaja aga käia ja loodusega suhelda natukene, asjad aetud olin valmis juba jälle Inglismaas pettuma, aga ma ei pidanudki!!! minu ees seisis NORMAALNE kraan (loe: soe ja külmvesi ei tulnud erinevatest KRAANIDEST), olin valmis juba selleks, et pool juga on ikkagi tulikuum ja pool jääkülm, aga ei olndki, täitsa korralik kraan oli.....minu üllatuseks isegi 4 KRAANI OLI!! oh vot see oli alles hea üllatus! Kes veel ei tea siis siin Inglismaal on neil kombeks teha euro-remont ära terves majas, aga soe ja külm vesi tuleb ikkagi eraldi kraanidest - jah kraanidest, mitte et lihtsalt sätid kuuma ja külma vee soojaks veeks, vaid on 2 eraldi juga/kraani kohe. Ühest kraanist tuleb tulikuuma ja teisest jääkülma vett JA kraanide vahel on ikka korralik, mõnekümne cm-ne, vahe....ohhhh seda õnne!....proovige ise sedasi nägu või käsi pesta, üks pool näost ja üks käsi on alati põlenud, teist ei tunne, sest nii külmunud :))) jah nii me siin Inglismaal elame :P

Muide mu (loe: Steve vana) ratas on hakanud kahtlast häält tegema ja viimasel ajal sõidavad isegi emad oma lapsekärude ja inimesed om elektriliste ratastoolidega must mööda.....hoidke pöialt, et ratas vastu peab, proovin mõned pildid rattast koos väikse iseloomustusega ülesse saada, laenan kellegilt kaamerat vms :)

Nägudeni!

2009-10-06T22:33:00.000+01:00

Pean teid kurvastama selle postitusega ei tule kaasa hunnikut pilte minu majast ja elamisest :)) sest pole pilte veel arvutisse korralikult saanud. Aga räägin parem natuke eilsest õhtust - eile otsustasin siis Marketing Pub Golfi (10 baari, igas paar pinti või shoti ) asemel hoopis osa võtta väiksest majapeost Windsor Terracel (ega see finantsseis just parim pole). Õhtu oli päris meeletu või noh tegelikult suhteliselt igaõhtune :) Igaljuhul juhtus see, et keset pidu suudsid Sophie ja Heather mind veenda neil mulle make-up teha, ütlesid et ega seda ei ole näha ja ma ise ka olin arvamusel, et kõik tasub elus ära proovida, küll nad kasutasid erinevaid pliiatseid, harju ja vähemalt 3 sorti erinevaid puudreid ja palju muud mis naiste käekottides just nagu juhtub olema.... see oli mu õhtu suurimaid vigu.... kui ma tagasi peoruumi astusin (loomulikult ei olnud ma enanst ju peeglist näinud) sain ma juba teiste nägudelt aru, et asjalood ei ole just parimad....aa siin kohal peaksin vb mainima, et olin Patrickult laenanud ennemalt särgi ja ainus mis tal üle oli ol iroosa, aga ausalt öeldes istus see päris hästi..... vaimusilmas võite juba ette kujutada kuidas ma roosa särgi ja küllaldase meigiga välja nägin :)) Jo abiga suutsn suurema osa sellest jõledusest eemaldada....ajaks mil sain tagasi alumisele korrusele oli juba paljugi muutunud - turvalisuse huvides toimetasin Heatheri tema tuppa magama, võtsin kiire dušši ja seadsin sammud linna poole. Õhtul juhtus veel paljudki, aga see mõneks teiseks korraks :) igaljuhul keset ööd märkasin ma, et mu telefoni aku on tühi...kõik mu asjad aga olid Jo toas ka arvatud minu voodi selleks ööks .....palju õnne mulle. Uksekella laskmise ja kõigi üles ajamise asemel haarasin aga ratta ja asusin vaikselt kodu poole. Geordie'le kohaselt oli mul seljas vaid t-särgi mõõtu pluus ja väljas oli külm-külm-külm! brrrr!

Paar tundi hiljem ärkasin kui mu telefon mulle meeleheitlikult meelde tuletas, et mul tunni aja pärast loeng on... ei tahtnud loengut maha magada seega peas valmis välksõja plaan - kiire dušš, hommikusöök ja mulle peaks jääma veel pool tundi, et loengusse jõuda (üldiselt kulub linna saamisele nii 20+ minutit kui rahulikult minna). Kuid ära naera enne õhtut.... UG oli suutnud just alustada oma pooletunnist hommikust vannitoa kuuri 2 minutit enne kui ma vannituppa oleksin jõudnud, otsustasin alustada hommikusöögiga.... külmakapi ust avades aga selgus kurb mäletus: pidin eile poes käima aga ei jõudnud, viimases hädas leidsin vana saia kannika ja asusin seda järama...kõik justkui tundus siiski toimivat. Pestud, k*stud astusin jalgaratatga välja - ja oh seda üllatust väljas sadas korralikult ja ma mõtlen korralikult vihma....jesssss.....10 m koduuksest avastasin et mu rattal pole porilaudu, enam paremaks minna ei saa ega ju :).... vaatamata kehvale ilmale, tühjale kõhule ja paksule peale suutsin läbimärjalt peale pikka otsimist loengusaali 3 minutit enne algust üles leida..........saalis istus 3 inimest...."millega ma olen selle kõik ära teeninud?"...hakka või nutma. Loeng või tegelikult arvutipraktika toimus- me õppisime 2 tundi kuidas Outlook-is uut meili saata ja nii uskumatu kui see ka pole suutsime kõik enda Outlooki kontodele õppejõu maili lisada :) ülejäänud päev möödus suhteliselt kiiresti - 4 loengut, kaasa arvatud kõrgem matemaalika, mis sel hetkel mu peale just kõige parem polnud - suutsin näidistesti, mis koosnes "2+2=?" tüüpi tehetest, sooritada muljetavaldavale 64 %-le!

Õhtu möödus kommikust paremini, isegi interneti saime koju tagasi, või möödus paremini seni kuni Asim küsis mult, kas ta mu sülearvutit võib korra kasutada. Ega mul selle vastu midagi saanud olla siis, sest ise ju küpsetasin ja arvutit ei kasutanud, seega vastus: "loomulikult". Aga vot ühest asjast ma aru ei saa, miks pidi see just olema minu arvuti?!?! ja miks ei või ta pärast arvutis käimist teha lihtsat liigutust ja vajutada "Clear History" ?? Sest just selle tõttu, või tegelikult TÄNU sellele, veetsin ma väga -väga-VÄGA kaua aega antibakteriaalse vahendiga oma arvutit pestes......NEVER EVER! nüüd võib kulla kallis Asim mu arvutit vaid unes näha :) aga positiivse külje pealt - arvuti sai väga puhtaks ;)

Swine-flu-six

2009-10-05T10:25:00.000+01:00

Pole tükk aega enam midagi jõudnud sisse kanda, aga nüüd on viimane aeg seda parandada – pühapäeva õhtul....või õigemini esmaspäeva esimestel tundidel. Nagu juba traditsiooniks saanud on siis kõigepealt ühest vanemast juhtumisest. Nimelt esimese nädala jooksul sai siis kõvasti Refreshers’ Weeki raames kõvasti pidutsetud ja ka kõige tugevamate tervis ütles lõppude lõpuks ülesse (seda ka põhjusel, et kitsastes ruumides on koos tuhanded inimesed ja riietus nagu ma juba mainisin on minimalistlik, ilm samal ajal freezing...brrr, ja kui keegi juhtub seal haige olema on viirus varmas edasi liikuma) – ühel hommikul textis mulle Jo ja ütles, et hakkab kohe surema, nii paha oli olla. Esialgu võis ju arvata, et tegu on nn tuumapohmelliga, aga kahjuks see ni polnud. Jo ja nagu hiljem välja tuli siis tegelikult terve nende korter ägises voodis pikali. Asusin siis ruttu ruttu apteegi poole sõitma, et vajalikud rohud sealt ära tuua. Siin kohal tuletan meelde, et ei mul ega ka Jo-l polnud juba pikemat aega olnud tervisekindlustust...seega arsti abi sõna otseses mõtets võrdub mitmekümne tuhande krooni suuruse arvega, seega see ei teema ei saanud isegi arutamisele tulla. Igaljuhul kui mina, keel vestil, jõudsin Jo ukse taha ja ennast sisse pressisin, sisi Jo’d ennast seal polnudki!....ta oli läinud ligi 40 kraadise palavikuga ja vaevalt püsti seistes oma hispaania keele testi tegema, võtke õppust kui tugevad (aga kohati rumalad) on eesti naised! Kui ta järgmine päev kargu alla sai, tuli välja, et Sophie, tema korterikaaslane oli olnud kadunud juba päevi. Lähemal uurimisel selgus, et ta oli ikka veel voodis peaaegu teadvusetu. Kutsusime arstid. Diagnoos: seagripp :) Jo korter sai ametlikult uue nime „Swine-Flu-Six” ..kõik me umbes 10 inimest olime Sophiega viimasel ajal toredasti koos aega veetnud .....jehuuuuuuuuuuuuuuuu!....ausalt öeldes suht hirmutav küll kui tervise kindlustus pole...õhtul tundisn, kuidas endagi kurk tunda andis ja väsimus kallale tikkus. Ega siis ei saanud enam oodata oli vaja ravima hakata – mõnikümmend grammi ja kuum tee keresse, kurgutablet suhu ja ruttu magama, hommikuks oli kohe teine tunne, sellega läks küll hästi. Igaljuhul Sophie viidi koju puhkama.....terveks nädalaks ja täna jõudis ta tagasi meie sekka, terve nagu purikas või noh ei pidanud enam teisi nakatama, hea seegi. Tänane päev ei sisaldanud aga endas midagi muud kui natuke õpikute lugemist, konspektide tegemist, töötamist, Asimiga (minu Pakistaanlasest majanaaber) rääkimist, mis on paras huumor iga päev, sest tema saab sinu lausetest just nii aru, kuidas tal targem on :))), ja õhtu lõppes siis linnas X-factorit vaadates ja YouTubes naljakaid videosid sirvides. Aaa jaaa veel üks väga positiivne üllatus – RADIKAS MINU TOAS ON TÄIESTI SOE! Paremini enam üks õhtu lõppeda ei saa!

Repliik Asimiga (pakistaanlasest majanaaber) täna hommikul:

L: Hei, mis toimetad?

A: Küpsetan

L: hmm mida sa siis täna kah sööd?

A: Ma teen endale süüa (PS! kahjuks küll meie toidust :)))

L: Ouh ok, aga kas sa õppima ei pea homseks?

A: Ma käin koolis esmaspäevast reedeni. Esmaspäeval 9st 2ni, teisipäeval 10st 3ni, kolmapäeval........(nii edasi kuni reedeni)

L: selge, aga õppida ei anta?

A: Mul on kool esmaspäevast reedeni. Esmaspäeval 9st 2ni, teisipäeval 10st 3ni, kolmapäeval........(nii edasi kuni reedeni)

L: Selge, ma üles õppima, näeme hiljem!

Proovin täna saada ülesse ka mõned pildid oma toast ;)

2009-09-30T14:14:00.000+01:00

Kõik hakkab vaikselt paika loksuma, täna on siis juba kolmas päev loenguid. Loengukava polegi asualtöeldes nii tihe kui ma kardsin, ainult nii 12 loengu ümber nädalas ja seda kuni 11. detsembrini. Nagu arvatagi võis on õppejõude seinast seina - üks marketingi põhitegijaid on Mary Brennan.....you dont want to mess with Mary.... ta on tulihingeline rugby fanatt ja kindel võib olla selles, et kõik mis talle ette jääb, sellest ta ka üle sõidab. Sinust ülesõitmist lihtsustab see, et ta on sinust nii 3 korda (?) suurem, spetsialiseerunud food marketingile ;) Sellegi poolest on loengud temaga suurepärased võrreldes tema kolleegiga Lionel Hubbard'iga (economics for business and marketing), vana toi, enamus aega kulub tema kohvi joomisele, nu loengud venivad nagu tatt ukselingil - kui auditooriumist minema saad ja õue jõuad imestad iga kord, et ikka veel päike paistab. Kella vaadates tasub olla õnnelik kui möödunud on 3 minutit, valmistab nördimust, et tavaliselt jõuad ühte kellaaega näha 2 korda - minut on niiiiii pikk! Njah lektoreid on palju aga ära märkimist väärib veel Lee Fawchett - minu Quantitative methods for business management lektor. Ma arvan, et üks kõige muhedamaid õppejõude siin üldse, kõik on ilusti ettevalmistatud, loengud on huvitavad ja sisukad, kõik toimib! Ise on noor kutt, aga juba doktorikraad taskus ja kümmekond raamatutki välja lastud.....muljetavaldav. Tänase praktikumi tunni ajal oli lausa naljakas vaadata, milline haarem neide tõstis käe abijärele..... uuesti ja uuesti ja uuesti......ja me tegelesime sagedustabeliga :) mis ei tohiks ju olla keeruline loed tulbast all mitu ühesugust nr on ja kirjutad ülesse.

Täna hommikul aga ootas mind tore üllatus - tundsin, et vasak tagumine hammas nagu annab tunda - m6tlesin, et ah ei ole hullu: midagi hamba vahele läinud ja peale hamamste pesu ei olnudki enam märgata, mõtlesin, et LAHENDATUD! aga oh ei....... lõunaks tunnen ennast ühelt poolt nagu täispõsega hampster :) tore, kas pole? Praeguseks on mul tunne, et tegemist ei ole üldse streikiva hambaga vaid selle taga oleva igemega....Proovisin seda ravida juba hea ja kurjaga, isegi viinaga proovisin - see oli eriti tore, sest no ei õnnestu viina kompressiväljapoolt teha - oli vaja teha seest poolt...kaasa e iaidanud ka see, et tegemist oli kõige odavama viinaga......aga tundub, et see ei taha ka aidata..... Positiivne on loomulikult see, et arsti juurde ju minna ei saa, sest eelmine nädal sain Haigekassalt toreda kirja sõnumiga "teie tervisekindlustus on katkenud...bla bla bla" ..... juhuuu...... igaljuhul saatsin paberid eile ära, aga seegi võtab nii 2 nädalat, et lõpuks tervisekindlustus tagasi saada :)

Kellegil häid ettepanekuid, kuidas ülespaistetanud ja streikiva igemega jutule saada?

Üks pikem postitus. saabumine oma uude koju

2009-09-29T01:08:00.002+01:00

Kuna blogi sai üles seatud natuke hiljem kui tegelikult sammud siia Inglismaale seatsin, siis siit tuleb üks natuke pikem ja tagasivaatav postitus :)

Kogu lugu algas nagu alati ülekaalulisest kohvrist, tundub tavaline taks kas pole? Aga loomulikult olin mina see, kes suutis oma suurest kohvrist käsipagasisse tõsta pea kõik noad, vedelikud ja muud keelatud esemed, ausalt öeldes ei mäleta isegi kuidas ma selel geniaalse mõtte peale tulin, aga just sellega ma hakkama sain. Te oleksite pidanud nägema turvade nägusid kui minu kott läbi x-ray masina läks :) igaljuhul olid juhtnöörid kerged- kõik tuleb ära visata, juhuu, seatsin siin sammud prügikasti kõrvale ja asusin ühe käega asju ära viskama ja teisega kotti tagasi loopima, päästa õnnestus nii pooled asjad ja siis pistsin punuma - ometigi ei tahtnud ära visata ju taskunuga, mis mulle 13-daks sünnipäevaks kingitus sai ja paari isiklikku asja veel.

Oma väravas nägin ma ühte vana tuttavat Seattlest, kes parajasti oli lõpetamas oma igaaastast Eesti külastust ja seadis sammud tagasi Ameeriak poole. See oli juba teine kord kui ma teamaga kokku põrgasin selle suve jooksul, kas Eesti pole ikka väike :) Aga huvitavamaks läheb veelgi - kui ma parajasti Kopenhageni lennujaamas oma järgmist check-in-i tegin tuli minu juurde üks kena neiu ja küsis puhtas eesti keeles, kas ma minevat Newcastlesse. Nii uskumatu kui see ka pole siis jube enne Inglismaale jõudmist olin tuttavaks saanud Johannaga, teise eesti üliõpilasega Newcastle Ülikoolis. Õpib ta siis meediat ja meedia kommuniatsiooni, kahjuks meil kül ühiseid loenguid pole aga sellegi poolest olen viimasel ajal suure osa oma ajast veetnud just tema korteris Windsor Terracel, mis on vaid loetud minutite kaugusel ülikoolilinnakust ja kesklinnast, sellest aga natuke hiljem. Lennukis tegi Jo mulle selgeks, et need 2 paberit (pigem e-maili väljatrükki), mis mul kaasa olid võetud ei ole kohe kuidagi piisavad. Puudu oli nii 98% paberimajandusest..... tore, aga ma ei lasknud ennast sellest heidutada ja juba ette võin ära öelda, et õnneks vist nii palju pabereid vaja ei läinudki, igastahes juba paari päeva pärast leidsin oma näpude vahelt ametliku Newcastle University tudengikaardi..... olin ametlikult nüüd üks kahekümnest tuhandest NCL Uni tudengitest, vot see oli hea tunne!

Tagasi päeva mil ma saabusin NCL lennujaama.... kui lennukis olime nalja teinud kadunud pagasi üle siis meie kartusi leevendas natuke see, et minu kohver oli esimene, mis lindilt alla prantsatas. Jo oma oli aga viimane kui nii võib öelda - tuli alles mitu päeva hiljem :) Lennujaamast linna saamisega õnneks raskusi polnud - welcme weeki raames saime tasuta bussiga (esimesed 5 min bussis olin ma kindel, et me sõidame vastassuuna vööndis ja pealegi oli bussijuht üldse ennast ära peitnud valele poole, rooligi kaasa haranud) Winsor Terrace, Jo tulevasse koju, mis oli loomulikult eriti kasulik neile, kes seal ka päriselt elasid - mina tulin aga eestist, mis on ilmselgelt mõjuv põhjus võtta bussi asemel takso.

Kes veel ei tea siis ühika asemel asusin ma elama hoopis nelja magamistoaga majja (pildil üleval, pruuni uksega punane nool näitab :D). Maja nägi välja juuuuuubeeeee - prügi, kilekotid, vanad karbid, paendid jne jne vedelesid ümber terve maja esise, ukselink pidi vägisi kaasa tulema ja kui ma lõpuks sisse sain muhu vastu haisu mis majas tegelikult oli (majast pikemalt teine kord :)). Mõtelsin, et no tore küll..... mis ma siis nüüd peale hakkan.... otsustasin siiski vähemalt mõneks ajaks sinna jääda, kuni parema koha leian, seega istusingi oma landlordist majaisandaga diivanile maha ja hakkasime pabereid täitma. Kusjuures ma ei tea ikka veel kuidas õnenstus mul maksta esialgu 175 naela kuu eest deposiiti kui deposiit pidi olema ühe kuu üür ja nädalas pidin maksma 40 naela, tegelen selle küsimusega kohe kui landlordi ueusti näen, ju mul polnud siis meenemat ja tal polnud tagasi anda :) Keset paberite täitmist jalutas must mööda midagi suurt, musta, märga ja poolpaljast - mu majanaaber UG Nigeeriast! Ei no esialgu ikak ehmatas ära küll, teadmata põhjusel olid tal silmad ka veel kudiagi eriti punased, esimene mõte - "täpselt sellist majanaabrit ma vajasingi, narkarist neegrit". Aga pean võtma kõik oma sõnad tagasi, UG on üks kõige muhedamatest majanaabritest, kes mul üldse on! temast juba hetke pärast ;) igaljuhul siis seatsin oma sammud oma tuppa et asjad maha visata. Mind tabas lühike masendushoog kui ma nüüd oma toas seisin (see ei tundunud nii hull ringkäigu ajal), see oli räpane, haises, seal ei saanud isegi liikuda. Vähene ruum oli arvatavasti üheks põhjuseks miks toas tooli polnud, sellele lihtsalt ei olnud ruumi! Tuba sisustas või no siia maani sisustab megasuur voodi, riidekapp, kummut, öökapp, väike aialaud ja õppimislaud. Aa ja ma unustasin mainida, et minu tuba on ainuke terves majas, kus mõlemal aknal on ees trellid. See tuba nägi tõesti rohkem välja nagu vangikong kui tuba kus sa oma järgmise aasta(d) veedad! Ma olin nii kindel, et ma vahetan oma elukohta, et ma isegi ei vaevunud kohvreid lahti pakkima - 3 päeva seisid kohvrid pakituna minu toas. Kolmandal päeval aga otsustasin, et ega see maja nii hull polegi (vahepeal olime poistega koristanud ja parandanud) ja nüüd hakkas maja juba ilmet võtma, kuigi haisust ei saanud lahti kuni eilse päevani (loe: 1,5 nädalat)) ja otsustasin tuppa sisse kolida, selleks aga kolisn enne kõik mis toas oli välja, et kõik puhtaks saada ja hilejm paigutasin poiste abiga mööbli uuesti tuppa juba enda äranägemise järgi ja uskumatu, kuidas tuba kohe muutus! Pidin veel lisama mõned plakatid ja kohvrid lahti pakkima ja koletisest oli saanud kaunitar! Siin kohal peangi juba vabandama, et mu kaamera on otsad andnud ja pilte veel ei saa üles panna, aga esimesel võimalusel ma teen seda ;)

Majas ise nagu ma ennemalt juba mainisin on 4 magamistuba, elutuba, köök-söögituba, vannituba-tualett ja koht grillimiseks/pesu kuivatamiseks. Ja asub ta siis chillingham-i tänaval, kes huvi www.maps.google.com --> ja mu adress on üleval paremal kirjas ;) Terve maja on KÜLM, uskumatu kui külm siin on! ISegi käteseep ei taha oma topsist pumbates välja tulla. Elutoas on meil muidu veel suur diivan ja 2 tugitooli, suure telekas ja kamin :) söögitoas on veel üks diivan ja laud, seega ruumi on tegelikult külluslikult! Eks ma hiljem räägin nii ühte ja teist majas veel praegu MAJAKAASLASTEST:

UG on must nagu tökat, nina nagu poksijal ja õpib ta minuga samas ülikoolis Pipe Engineeringut. Hästi tore kaaslane - talle meeldib muusika ja ta naeru kuulevad inimesed vist poole kilomeetri kaugusele. Mainimist vajab veel vb see, et kui minul on külm, siis mida tema tundma peab - tema kodumaal on tavaliselt 40 kraadi :) Peale selle on ta veel hästi korralik, alati koristab enda järgi ja on hoolitsetud (njah vahel suudab muidugi pea tunniks vannitoa endale hõivata just siis kui kõik kooli/tööle/välja tahavad minna) aga õnneks või kahjuks on vannituba kõige külmem koht majas seega ega ta seal kauem kui pool tundi tavaliselt ei veeda :)

Järgmiseks siis Steve, kohalik vana, tegeleb oma äriga siin. Kunagi õppis Astonis (Business School kuhu mind ka vastu võetiaga otsusasin mitte minna) MARKETINGI, ehk sama mida mina praegu siin õpin, seega arvatavasti kui hätta jään siis saab ta mind ikka välja aidata, sellega on küll hästi läinud ;) Ta on hästi hästi abivalmis vb kohati isegi liiga, aga igaljuhul sõidab ta rattaga ja nii juhuslikult oli tal üks ratas üle - mis küll pidevalt tahab ära laguneda, aga mida ma juba nädalaid kasutanud olen ja väga õnnelik selle üle :) aa jaa Stevele meeldib süüa teha ja peab tunnistama et ta sellles päris hea!

Kolmas majakaaslane - Asim- ilmus välja allse nii pool nädalat tagasi. Kodumaaks tal Pakistan. Kahjuks ta keelekasutus on suhteliselt piiratud, kurb eriti kui satume umbes sellisesse vestlusesse:

-L: Hey, kuidas läheb, kas sa oled mu kaussi näinud, ma ei leia seda kuskilt?

-A: Ma võtan su külmakapist süüa.

-L: Ei no loomulikult kui midagi vaja siis help yourself ,

-A: Ma võtan su külmakapist süüa.

Ei ega mul selle vastu esialgu midagi nagu polnud, aga kui ta parasiitlikult jätkas (jätkab) kõigi söökide söömist ja asjade kasutamist ilma küsimata no siis ikka viskab üle küll lõpuks. Pealegi ma lõpuks leidsin oma kausi ülesse, tema kapis, ilusi oli suurte tähtedega peale kirjutatud ASIM :) Naljanina see Asim meil jah.... Aga õpib ta Newcastle Collages ja ringi käib oma valge kitliga kogu aeg, aga ma olen kindel et temast tuleb veel juttu veel ja veel ;)

Jah majas päris korralik mix meist - eestlane, nigeerlane, paksitaanlane ja kohalik, nalja saab palju ja kõik on sõbralikud.

Sai küll pikk sissekanne, aga ilma selleta on pärast raske juba aru saada ;) eks ma pärast lisan veel siin nii ühte ja teist, preagu aga magama sest juba homme hommikul jälle loengud!

Cheers!

Aalreet?

2009-09-27T23:24:00.001+01:00

-Aalreet?
-Aa Aalreet! Aalreet?
-Aalreet!

Või siis

-Kuidas läheb?
-Hästi, aga sul?
-Suurepäraselt!

Jah, teretulemast geordiede maale. Just selline nägi välja üks minu esimesi täisväärtuslikke vestlusi kohalikega. Kohe mitte ei ole nii, et tuled kuskilt kaugelt maalt, mitmekümne-kilone kohver näpus, ja oled kohe inglane, veel enam - geordie, nagu nad ennast ise kutsuvad, enne on vaja ikka keel ja kombed selgeks õppida.

Geordied toetuvad vaid paarile motole, esiteks: mitte kunagi ei ole liiga vara, et hommikul õllega alustada ja teiseks: mida kaugemale jõuab nädal, seda vähem riideid kanna!

Kui esialgu tundus küsitav, kas juba hommiku tundidel peaksid baarid olema inimesi ja veelgi enam tühje õlleklaase täis, siis nüüdseks tundub see juba iseenesest mõistetav. Vaikselt hakkan ära harjuma ka kohaliku riietumistrendiga - olenemata ilmast kanna t-särki ja pükse. Tõsi ta on, olenemata kui palju sul riideid seljas on, on alati jahe, seega kõik peale särgi ja pükste on üleliigne. Veelgi huvitavam lugu on õhtutega, nimelt õhtuti on naistel kombeks kanda poole vähem riideid kui päeval kantud, kuigi see reegel kehtib rohkem nõrgema sugupoole kohta siis näeb siin seal ikka mehi, kes sellest väiksest nüansist õlle kõrvalmõjul teadlikud pole ja poolpaljalt linna peal ringi jooksevad!

2009-09-27T14:33:00.000+01:00

Natuke kannatust veel ja siis saab siit lugeda nii mõndagi minu tegemistest Newcastle-s

Päikest!

Lauri